Voimalus strateegia vork,

Teede ja tänavate hooldusse, remonti ja uute tänavate rajamisse tehtud investeeringud ei kata üha kasvavaid transpordivajadusi. Treeneriamet on väärtustatud ja tagatud on piisav järelkasv. Kolmandaks peavad nad täitma mitmeid teenindavaid funktsioone linna ümbritseva piirkonna suhtes. Lisaks kõrgele kuritegevusele on olukord halb ka liiklusohutuse ning tuletõrje- ja päästealal, linna on tekkinud arvukalt narkomaane ja HIV nakatunuid, endiselt on probleeme alkohoolikutega.

Turismitulude ehk reisiteenuste eksport on viimase kümne aasta lõikes suurenenud, kuid viimastel aastatel on kasv siiski aeglustunud. Aastate lõikes on kasvanud väliskülastajate arv, kuid ka see kasv aeglustub iga aastaga ning jätkuvalt on väga suur ühe turu Soome väliskülastajad osakaal.

Ligikaudu 2,7 miljonit väliskülastajat neljasaja tuhande elaniku kohta on väga kõrge näitaja. Samas näitab tõusvat trendi ööbimisega väliskülastajate arv, jätkates tõusu ka olukorras, kus väliskülastajate koguarv vahepeal langes.

Strateegia "Tallinn 2025" kinnitamine

Tallinnas paikneb Eesti ainus rahvusvahelise tähtsusega lennujaam, mis vastab ka rahvusvahelistele nõuetele Voimalus strateegia vork võimaldab vastu võtta peaaegu kõiki lennukitüüpe.

Tallinn on Eesti suurim raudteesõlm, Voimalus strateegia vork omab ka rahvusvahelist reisirongiühendust. Paraku on aga rahvusvaheliste liinide osakaal viimastel aastatel vähenenud. Eesti pealinnal ei ole otserongiühendust Kesk-Euroopaga.

Eesti raudteed on rööpavahega, mis võimaldavad Venemaa kaubarongidel ilma lisaoperatsioonideta jõuda Eesti kaubasadamatesse, mis on oluliseks eeliseks konkurentsis Venemaaga seotud veoste osas.

Õppimisvõimaluste laienemine ja diferentseerumine Viimase kümne aastaga on Tallinna tekkinud juurde hulgaliselt erinevaid õppeasutusi, sh just kõrgkoole, mistõttu on plahvatuslikult kasvanud gümnaasiumijärgselt edasiõppijate, sh eriti kõrgharidust omandanute arv.

Vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistumine Vaba Binaarsete valikute kauplemine samm-sammult veetmise võimaluste poolest edestab Tallinn konkurentsitult teisi Eesti linnu. Ka Läänemere läänekalda linnade suhtes tundub meelelahutusvõimalusi Tallinnas olevat võrreldavas hulgas arvesse tuleb võtta ka madalamat elatustaset.

Tänu militaarstruktuuride olulisuse vähenemisele on Tallinna elanikkonnal avanenud võimalused kasutada kaldaalasid puhkeaja sisustamiseks. Pikka aega «suletud» olnud rannaalade avamine on suurendanud Tallinna atraktiivsust nii linnaelanike kui kinnisvara arendajate jaoks.

Siiski eksisteerib kaldaäärsete alade näol hulgaliselt «kasutamata ressurssi» — mitmesuguste puhkealade väljaarendamise näol. Aegna saare potentsiaalile tuleks leida vastav rakendus puhke- ja meelelahutusalana. Linnaruumi on rikastanud ka mitmete puhkealade heakorrastamine. Negatiivsed trendid ja tekkinud uued probleemid Nendest tõsisemad seonduvad varavaidluste ja hoonete kasutamisfunktsioonidega, tööpuuduse, kohanemisraskuste, toimetuleku kindlustamise ning terviseseisundi halvenemise ja turvalisuse vähenemisega elanike hulgas.

Vähekindlustatute hulga suurenemine — struktuurne tööpuudus, kohanemis- ja toimetulekuraskused Rohkem kui kümme aastat tagasi alguse saanud siirdeperioodiga on kaasnenud kiire töötajate arvu vähenemine ja töötuse kasv areneva linna kohta tuleb Tallinna töötuse taset hinnata liiga kõrgeks. Töökohtade vähenemise peamiseks põhjuseks oli senise turu kaotus, millest tulenevalt vähenesid oluliselt tootmismahud. Ettevõtete restruktureerimise käigus toimus ümberprofileerimine ja spetsialiseerumine — töökohtade vähenemise põhjustas üha moodsama tehnoloogia kasutuselevõtt.

Samuti on paljude inimeste töökaotust põhjustanud riigikeele vähene oskus ja tööjõu kaasaja nõuetele mittevastav kvalifikatsioon. See omakorda põhjustas nende sattumise vähekindlustatute riskirühma. Tallinnas elavate majanduslikes raskustes isikute ja perede olukord on ka praegu halb. Eriti suurtes raskustes on lastega pered üksikvanemaga, töötuga ja paljulapselised. Olukorras, kus laste koguarv Tallinnas väheneb, suureneb nende laste arv, kes elavad toimetulekuraskustes ning samuti nende, kes vajavad hoolekandeteenuseid või kelle eestkoste vajab enam korraldamist.

Turvalisuse vähenemine Eesti iseseisvumisest alates on Tallinna elanike ja teiste siin viibivate isikute turvalisus aastate jooksul halvenenud. Lisaks kõrgele kuritegevusele on olukord halb ka liiklusohutuse ning tuletõrje- ja päästealal, linna on tekkinud arvukalt narkomaane ja HIV nakatunuid, endiselt on probleeme alkohoolikutega.

Tallinnasse on tekkinud arvukas asotsiaalsete elanike kiht. Mitmed sotsioloogilised uurimused on näidanud, et Eesti, sh Tallinna elanikud tunnevad tõsist hirmu sattuda kuriteo ohvriks. Teiste Eesti linnadega võrreldes on Tallinn kuritegevuselt esimeste hulgas. Siiski viimastel aastatel on märgatav kuritegevuse vähenemise trend.

Nii liiklusõnnetuste kui ka neis vigastada saanute arv on Tallinnas kõrge. Tallinna liiklusdistsipliin on nõrk ning liikluskultuuritus on toonud endaga kaasa arvukalt ohvreid ja vigastatuid.

Riskikoormus on suurenenud ka päästeala ja tuleohutuse valdkonnas. Tallinna tuletõrje probleemiks on tõusnud elanikest tühjaks jäänud majad ning seal ulualust leidvad tuleohutuse eeskirju eiravad kodutud. Palju on nii tahtlikke kui juhuslikke süütamisi. Täiendavat riski sisaldab tugevalt kasvanud transpordikoormus sh transiitveod. Kodanikukaitse programmi puudumise tõttu Tallinnas on inimesed tehnoloogiliste või keskkonnakatastroofide vastu väga nõrgalt kaitstud.

Korraldamata on ohtlike veoste transport, nende hoidmise ja ümberlaadimise tingimused. Omandireformist tulenevad üürnike-omanike probleemid, Voimalus strateegia vork amortiseerumine Paljude uute omanike rahaliste vahendite nappus, ebapiisav huvi või soovimatus omanikukohuseid täita on kaasa toonud niigi halvas seisukorras oleva elamufondi jätkuva lagunemise.

Mitmed omanikuhooleta jäänud majad on muutunud elamiskõlbmatuks. Neis kogunevad kodutud, alkohoolikud, narkomaanid ja teised asotsiaalsed isikud, kes põhjustavad tulekahjusid ning on potentsiaalseks ohuks piirkonna elanike turvalisusele.

Samas puuduvad Tallinna linnal piisavad vahendid amortiseerunud, poollagunenud ja -põlenud hoonete lammutamiseks. Linnaruum on muutunud atraktiivsuse mõttes väga ebaühtlaseks. Omandireformi käigus tekkinud omanike-üürnike, sh sundüürnike, probleemid on seotud elamuehituse väikese mahuga. Tallinna Linnavalituse poolt algatatud elamuehitusprogramm « eluaset Tallinnasse» aitab oluliselt kaasa sundüürnike eluasemeprobleemide lahendamisele, enamik programmi realiseerimisest on aga alles ees.

Navita energiakaubanduse susteemid

Samas ei saa jätta rõhutamata, et probleemi teravdab ka elanike rahulolematus elamistingimustega, mis kajastab disproportsiooni sissetuleku ja soovitava elamispinna vahel. Sarnased muutused on omased pea kõikidele postsotsialistlikele linnadele. Ebasoodsad mõjud tallinlaste terviseseisundile Seoses suurte sotsiaalmajanduslike muudatustega on inimeste elukeskkonnas ja eluviisis toimunud ulatuslikud muutused, millest paljud on tervisele ebasoodsad: vaesuse levik kaasnevad toidukomponentide defitsiit, ebahügieenilised elutingimused jm ; elanike mobiilsuse suurenemine kaasneb liiklusõnnetuste sagenemine ; turism Voimalus strateegia vork haigusttekitavate mikroorganismide levikuga kaasnev risk ; osa elanike olmetingimuste halvenemine; tööõnnetuste hulga suurenemine ja terviseriskide kasv töökohtadel; transpordivahenditest pärineva õhureostuse ja müra suurenemine; jäätmekäitluse mahajäämus; olmekemikaalide, sünteetiliste ehitus- ja viimistlusmaterjalide, toidulisandite ja lisaainete jms levik; psüühilise stressi suurenemine; alkoholi tarbimise, suitsetamise, narkootikumide kasutamise, kuritegevuse ja prostitutsiooni levik.

Eelnimetatud valdkondadest on mõnede prügimajandus, ehitusmaterjalidele esitatavad nõuded osas viimastel aastatel võimalik täheldada positiivseid muutusi, rea küsimuste osas on aga olukord edasi Voimalus strateegia vork ja nõuab olulisi, tihti kalleid meetmeid. Tallinna laialivalgumise trend paralleelselt Tallinna liiklussõlmede läbilaskevõime piiratusega Tallinnale on iseloomulik järjest suurem nn laialivalgumine — üha enam asutakse elama linnaäärsetesse piirkondadesse või väljapoole linna piire.

Seevastu on töökohad ülemääraselt kontsentreerunud kesklinna. Kirjeldatud olukord on loonud eeldused suurte kesklinna läbivate liiklusvoogude tekkeks, mis koormavad südalinna osa sõidukitega üle.

Sellele omakorda lisanduv autode arvu järsk suurenemine Selle tulemusena on oluliselt vähenenud liiklusohutus ja suurenenud õhusaaste.

Teede ja tänavate hooldusse, remonti ja uute tänavate rajamisse tehtud investeeringud ei kata üha kasvavaid transpordivajadusi. Ohtlikuks on kujunenud mitmed olulised liiklussõlmed. Kõige enam ongi Tallinna arengut ja nägu viimase kümne aasta vältel mõjutanud linna territooriumil asunud suurettevõtete restruktureerimine ja erastamine, millega kaasnes ühtlasi ettevõtlusstruktuuri oluline muutus — teenindussektori märkimisväärne suurenemine.

Kaubavarude tehingute pohitoed

Teiselt poolt jällegi ei ole rida protsesse, mille toimumist kümme aastat tagasi eeldati, veel eriti käivitunudki: üle hinnati inimeste tegutsemise aktiivsust — seda, et inimesed soovivad enam osaleda ja omada kontrolli arengute üle.

Teisisõnu: eeldus tugeva kodanikuühiskonna tekkest ei ole täitunud. Majandusvaldkonna osas arvati, et toimub väikeettevõtete kasv keskmisteks või suuremateks ettevõteteks. Viimane aga ei toimunud, selle asemel leidis aset paljude Eesti ettevõtete üleminek väliskapitali omandusse.

Mõlemad — nii ootamatult kiiresti kui veel mittetoimunud protsessid — osutavad tõsiasjale, et ettepoole prognoosimisel tuleb arvestada kõrvalekalletega ning teinekord vägagi olulistega. Tallinn linnade konkurentsis ja koostöös Linnade tulevik sõltub suuresti sellest, kui hästi suudavad nad hakkama saada konkurentsiolukorraga ning luua ja realiseerida koostöösidemeid.

Eksperthinnangute teel tehtud analüüsi baasil on Tallinna konkurentsi- ja koostöösituatsiooni kirjeldamiseks välja joonistatavad vastavad maatriksid vt tabelid 1 ja 2 ; eristades sealjuures kuut erinevat konkurentsi- ja koostööareeni.

Tabel 1. Tallinna prognoositav konkurentsimaatriks Tabel 2 Tallinna prognoositav koostöömaatriks Eelseisval perioodil Voimalus strateegia vork ette näha nii elanike suurenevat liikumist Helsingist ja mujalt Soomest Tallinna ja vastupidi.

Inimestel, kes tahavad tulevasi eluvõimalusi «kaksiklinn Talsinkis», on samuti valida, kummale poole lahte nad elama asuvad. Seega saab väita, et Tallinn konkureerib Helsingiga küllalt tugevalt nii sissetuleva kui väljamineva elanikkonna pärast.

Helsingi ja Tallinna piirkonnad konkureerivad Ida-Lääne transiidi vahendamisel. Teatud ulatuses võib seda märkida ka mitmesuguste rahvusvaheliste teeninduse funktsioonide osas, ehkki siin võib ilmselt rääkida ka funktsioonide jaotusest kallima Helsingi ja odavama Tallinna vahel.

Kaheldamatult toob kõik eelnev kaasa ka konkurentsi investeeringute pärast. Osaliselt sarnane on pilt ka Tallinna konkurentsi suhtes teiste Põhjamaade linnadega, nt Stockholmiga. See konkurents on aga oluliselt nõrgem. Langeb ära konkurents transiidivoo pärast. Oluline ja tugev konkurent Tallinnale on Riia, kellega toimub konkurents eelkõige transiidivoogude ja turistide ning nendega seotud kultuuriteenuste pärast, rolli pärast rahvusvahelisi teenuseid pakkuva tsentrina, loomulikult ka rahvusvaheliste investeeringute pärast.

Elanike pärast võib Riia, kui ta atraktiivsus tõuseb, olla Tallinnale konkurent eelkõige potentsiaalselt «ületõmmatavate» inimeste osas kolmandatest maadest, tunduvalt vähem potentsiaalselt lahkuvate inimeste pärast. Teisi Baltikumi linnasid võib Tallinnale potentsiaalseteks konkurentideks pidada eelkõige turismi ja sellega seotud teenuste osas.

Peterburi on konkurendiks eelkõige kaubavoogude teenindamise ja turistide ning kultuuriteenuste pärast, teistes valdkondades oluliselt vähem. Võib eeldada, et ka suur osa investeeringutest, mida Tallinn ja Peterburi võivad tulevikus saada, tulevad eri allikatest, on tehtud eri motiividel. Turismialane konkurents toimib Kesk- ja Ida-Euroopa maade linnadega Varssavi, Gdansk, Prahamitmed neist on, ehkki ei asu Tallinnale väga lähedal, konkurendid ka rahvusvahelise teeninduse funktsioonide täitmise ja muidugi ka investeeringute pärast.

Mingil määral ka sissetuleva elanikkonna pärast. Lisaks Euroopas meile suhteliselt lähedal asuvatele linnadele tuleb arvestada osadel juhtudel ka kaugemal asuvate piirkondade konkurentsiga. Kui jaotada nad kallimate ja kvaliteetsemate maade linnadeks ja odavamate maade linnadeks, siis ja mida aeg edasi, seda enam on Tallinnale olulisteks konkurentideks just kallimate maade linnad.

Odavamate maade linnad on konkurentideks eelkõige teatud tootmislike investeeringute osas, kallimate maade linnad nii kultuuriteenuste, turismi ja muude rahvusvaheliste teenuste ning eelnevatega seotud investeeringute osas. Samuti kindlasti ka lahkuva eriti selle kui ka sissetuleva elanikkonna osas. Teised Eestile lähedal asuvad Venemaa linnad Pihkva ja Novgorod on Tallinnale käsitletavad kui konkurendid vaid mõningate tootmislike investeeringute osas ja sedagi FX Valikud Securities nõrgalt.

Tänapäeva komplitseeritud rahvusvahelises majanduses Voimalus strateegia vork ole võimalik eristada subjekte, kes on puhtalt ja ainult konkurendid ja subjekte, kes on ainult koostööpartnerid. Reeglina võidakse linna või regiooniga olla üheaegselt nii konkurent kui koostööpartner. Tallinna konkurentsi ja koostööprofiilide võrdlus illustreerib seda teesi kujukalt. Helsingi on Tallinnale kindlasti koostööpartner ja eelkõige koostööpartner turismi ja sellega seotud sidusalade osas.

Ida-lääne kaubavoogude teenindamise osas on ta eelkõige konkurent, ehkki tulevikus pole koostöövõimalused tänu spetsialiseerumisele välistatud siingi. Rahvusvahelise teeninduse funktsioonide täitmise osas on loomulikult ka konkurentsi, kuid kindlasti kaalub selle tulevikus üles integreerumisest tekitatud sünergia. Voimalus strateegia vork elanike liikumist ühele või teisele poole lahte võib käsitleda mitte niivõrd «ületõmbamisena» kui sünergia saavutamise viisina.

Stockholmi ja teiste Põhjamaade linnade puhul on koostöösuhted mõnevõrra nõrgemad kui Helsingi puhul, samas võib rääkida, erinevalt Helsingist, ühistest huvidest transiidi teenindamise alal Lääne-Euroopast üle sildade ja Rootsist Venemaale liikuv kaubavoog. Stockholmi osas võib siiski rääkida ka mõningasest turismialasest koostööst. Riia puhul jääb konkurentsipositsioon ilmselt domineerima, tekivad aga kooperatsioonivõimalused ülebaltikumiliste firmade spetsialiseerumise osas, samuti on võimalik koopereeruda kolmandatest maadest näiteks Saksamaalt saabuvate turistide teenindamisel.

Peterburi on Tallinna loogiline partner turistide teenindamisel, samuti mitmete allhankekettide loomisel. Sama kehtib ka Pihkva ja Novgorodi puhul, kusjuures erinevalt Peterburist on nad transiitvoogude teenindamisel Voimalus strateegia vork mitte konkurendiks, vaid partneriks. Kaugemalt tuleva turisti jaoks kuulub Tallinn Helsingi ja Peterburiga loogiliselt ühte «ketti», mille nimeks on Läänemere idaosa külastus.

Plussiks on siin see, et igas linnas saadakse vägagi omanäoline külastamiselamus. Tõsi, kaugturistide jaoks seostub Läänemerepiirkond kõige enam siiski selliste linnadega nagu Kopenhaagen ja Stockholm. Kindlasti on Tallinna jaoks soodne püüda saada «ühele pildile» ka nende, regiooni kujundit kandvate linnadega.

See on aga raske ja nõuab pikemat tööd kui kasulik seostumine Helsingi ja Peterburiga. Esiteks tuleb vaatluse alla laiem geograafiline ruum, millega arenev Tallinn erineval viisil seostub ja suhestub.

Teiseks Tallinna tähendus Eesti keskuse seisukohalt. Kolmandaks Tallinna linnastu kui linna nn lähiruum.

  1. В дальнем конце три полоски света, прорываясь сквозь прорези, четкими прямоугольниками падали на брусчатку мостовой.

Neljandaks linn ise: siseruum tema praeguses ja kavandatavas organiseerituses. Tallinn rahvusvaheliselt Tallinn nagu ka teised linnad saavad eelseisval perioodil areneda edukalt vaid läbimõeldud seostatuse puhul laiemasse regionaalsesse ja rahvusvahelisse konteksti. Linnad teenindavad nii oma tagamaad kui moodustavad koostöövõrgustikke teiste linnadega.

See puudutab näiteks ettevõtetevahelist võrgustumist, koostöösuhteid erinevate erialade inimeste ja ühenduste vahel, ülikoolide ja teiste haridusasutuste vahelist kooperatsiooni, koostööd kohalike omavalitsuste ja nende institutsioonide tasandil, regulaarseid kultuuriüritusi, transpordiliinide ja võrkude arengut, turismialast koostööd jne. Kontaktid ja seosed muutuvad praegusest dünaamilisemaks, mobiilsemaks, mitmekesisemaks. Linna püsielanikkonnale Voimalus strateegia vork Tallinna ajutiselt elama asunud välismaalased, kes kiirendavad nii elanike kui Tallinnas juurdunud ettevõtete rahvusvaheliste kontaktide võrgustiku laienemist.

Samal ajal kasvab nende tallinlaste hulk kellel on ajutised kodud ka teistes maades. Kasvab ajas asukohta muutvate ettevõtlusvõrgustike arv.

Pigem reegliks kui erandiks saab olukord, kus mingi linnaga võidakse mingis valdkonnas olla konkurendiks, teises aga koopereerutakse Tallinna konkurentsi ja kooperatsiooni «mustrit» vt lähemalt punktist 1. Rääkides Tallinnast rahvusvahelises kontekstis on vaja valida õige «haardeulatus». Linnu saab liigitada maailma tähtsusega, laiema rahvusvahelise tähtsusega, regionaal- või kohaliku tähtsusega linnadeks.

Kui kõrgele tuleb asetada «latt» Tallinna puhul? On selge, et Tallinna tähtsus ja tegutsemisulatus ulatub selgelt kaugemale vaid kohaliku tähtsusega linnast. Küsimus on selles, kas julgeme eesmärgi seada kaugemale regionaalsest antud juhul Läänemere piirkond tasandist? Antud strateegias on lähtekohaks võetud siiski, et põhiliseks Tallinna koostööruumiks vaadeldaval perioodil jääb Läänemereruum, kus Tallinn peab muutuma kas üksinda või kooperatsioonis Helsingiga oluliseks koostöösõlmeks.

Linnana, mille elanike arv jääb alla poole miljoni inimese piiri, ei saa meie pealinn, ilmselt ka eduka arengu puhul, pretendeerida üleeuroopalise tähtsusega metropoli rollile. Sellest aga ei tulene, et ta koostööruum ja koostöövõrgustik jääksid ainult Läänemereruumi piiridesse.

Nende ületamine saab toimuda vaid üksikutes nn niššides. Järgnevalt on toodud kolm olulisimat Tallinna koostöö edasist arendamise vormi, rõhuasetust. ESITEKS peab Tallinna linn vajalikuks leida ja arendada järgneva perioodi jooksul IQ Variant Best Trading strateegia vähemalt paar sellist tegevusvaldkonda, mille osas ta on tuntud mitte ainult Põhja-Euroopas, Läänemere riikide linnade seas, vaid laiemas rahvusvahelises ja soovitavalt isegi globaalses ulatuses.

Potentsiaali taoliste rahvusvaheliste nn nišiproduktide tekitamiseks võivad pakkuda valdkonnad nagu Lääne investeeringute Voimalus strateegia vork Venemaale, Tallinna olemine nn integratsiooni õppimiskohaks seoses EL-iga liitumisega Voimalus strateegia vork, turism: ühelt poolt koostöös Helsingiga Tallinn-Helsingi teineteist täiendava turismiruumi kujundamine, teiselt poolt Tallinn kui loodus turismi vahendaja.

Oluliseks eesmärgiks püstitatakse otselennuliinide arvu suurendamine Tallinna lennujaamast. Nimetatud edasiste koostöövormide pakkumisel on lähtutud tõsiasjast, et juba praegu on Tallinnas asuv ettevõtlus tugevalt sidustatud Soome ja Rootsiga.

Ning eeldatav on, et see seos tulevikus kindlasti ainult tugevneb; lisaks sellele peaks meile aktuaalne ettevõtlusgeograafia laienema nii Läänemere lõunakalda suunas eriti Põhja-Saksamaa kui Peterburi piirkonna suunas. Sama loogika puudutab ka nii transpordisidemeid kui mitmesuguseid muid koostöö sh kultuuriline koostöö ja ka omavalitsuslike sidemete arengut.

Lisaks mõjutab Tallinna rahvusvahelise koostöö arendamist asjaolu, et üha rohkem rahvusvahelisi firmasid võtab omaks ülebaltilise strateegia, s. Tallinna jaoks tähendab see konkurentsi Läti ja Leeduga — rakendamist vajavad sellised meetmed, et võimalikult palju taoliste firmade Baltikumi peakorteritest leiaks oma asukoha Tallinnas. Teiselt poolt tuleb Tallinnal jällegi teha ülejäänud Balti riikidega koostööd kuivõrd meid ühtse grupina käsitletakse ning täiendavalt tugevdada ka Tallinna kohalolu mõlemas ülejäänud Balti riigis, mis muuhulgas võimaldaks ka Tallinnas asuvate kodumaisel kapitalil baseeruvate firmade «ekspansiooni» lõunasse ilmselt osadel juhtudel ka Eesti-Soome ühisfirmade lõunapoolset ekspansiooni.

Koos riigiga rakendatakse siin vastavaid toetusmeetmeid turuinfo pakkumine jne. Tallinn Eestis Tallinna käsitlemine Eesti ruumis tähendab Tallinnale kahest rolli: ühelt poolt tuleb Tallinnal kui pealinnal täita Eesti esindamise funktsiooni väljapoole — s. Teiselt poolt tuleb Tallinnal teenindada ülejäänud Eestit, täita mitmeid sissepoole suunatud rolle. Selleks, et Tallinn saaks täita esinduslikku pealinnarolli, esindada Eesti riiklust ja kultuuri väljapoole, vajavad korrastamist Tallinna juriidilised ja finantsilised alused.

Tallinn jääb ka edaspidi Eesti põhiliseks rahvusvaheliseks «väravaks». Siitkaudu sisenetakse ja väljutakse Eestist, «värav» on riigi visiitkaardiks, samuti peab ta esindama välissuhtluses mitte ainult iseenda, vaid ka teiste Eesti regioonide huvisid. Eesti-keskselt on Tallinnal kui Eesti kõige enam rahvusvahelistunud ja kõige enam maailmamajandusse integreerunud linnal täita sisemise keskuse Voimalus strateegia vork.

Seega omab Tallinn ülejäänud Eesti seisukohalt «maailma maaletooja» rolli, olles kultuuri- ja meelelahutuskeskuseks, esindades kosmopoliitset linnakultuuri, tolerantset mõtlemist jne.

Tallinna linnastu Tallinn, nagu enamik arenenud linnu kaasajal, liigub selgeltpiiratud linna mudelilt aglomeratsiooni, linnastu mudeli suunas. Tallinna Voimalus strateegia vork on vaadeldav kahes eri perspektiivis: ühelt poolt Tallinna n. Tallinn moodustab juba praegu ühise tööjõuareaali Harjumaa ja Põhja-Raplamaaga. Osa Tallinnas töötavaid inimesi eelistab elada linnast väljas, kus on rohkem ruumi ja rohelust. Teisalt, ka osa lihtsamat tootmist, samuti ladustamist, viiakse linnast välja Harjumaale, juhtudel ka kaugemale.

Osa neis ettevõtetes töötavatest inimestest hakkab elama kohapeal, osa ka Tallinnas. Seetõttu eeldab tulevik kogu linnastupiirkonna kooskõlastatud planeerimist ja arendamist. Siia kuulub nii ühistransport, teedevõrk, vesi ja kanalisatsioon, elamuehitus, jäätmekorraldus, sotsiaal- kui tervishoiu teenused, samuti koolivõrgud ja puhkemajandus. Rahvusvahelises majanduses opereerivad tulevikus omavahel seotud ettevõtluskooslused klastrid, võrgustikud kogu linnastu areaalis, paljudel juhtudel kooperatsioonis Voimalus strateegia vork linnastuväliste ettevõtetega.

Koos Harjumaa ja piirnevate valdadega arendatakse Muuga sadama ja Tallinna lennujaamaga seotud logistilist kompleksi, positiivselt mõjutab Tallinna ringraudtee väljaehitamine.

Linnastu arengu ökoloogiline aspekt. Looduskeskkonnaga eelkõige vee ja õhu kvaliteediga seotud küsimused eeldavad linna tasandist laiemat käsitlust. Inimesi rahuldava elukeskkonna ning selleks looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks, tuleb tegutseda kogu linnastu tasandil.

Inimasustuse ja majanduse surve keskkonnale on laienevate linnastute puhul suurem kui mujal territooriumil. Looduslikus seisundis olevatel aladel linnapargid, metsad, aga ka rohelust säilitavad eramaad on siin täita mitmeid funktsioone: kompenseerida survet looduskeskkonnale, olla elupaigaks ja liikumiskoridorideks loomastikule ning kasutatavad puhkealana linnaelanikule.

Tiheasustuse laienemine linnas ja üle linna piiride kombinatsioonis maade tagastamisega eraomanikule, on vähendanud Tallinna ja Tallinna ümbritsevat rohelist vööndit, teinud raskemaks nn roheliste koridoride tagamise, piiranud puhkajate võimalust rannaalade kasutamiseks.

Oluliseks peetakse linnalähisalade looduslikus seisundis olevate piirkondade vähendamise pidurdamist, tasakaalu looduse ja uusehituse vahel. Oluline on, et valdade üldplaneeringud vastaksid Harju maakonna Kui palju raha Udirba Bitkoin teemaplaneeringute nõuetele. Üldkasutuses olevate looduslike alade metsad, pargid säilitamise kõrval on oluline, et Eesti seadusandluse edasine täiustamine võimaldaks hakata kasutama paindlikumaid lahendeid erakätes olevate alade loodusliku režiimi säilitamisel.

Iisraeli seaduse binaarsed variandid

Talsinki perspektiiv. Jätkub edasine integratsioon Helsingiga laiemalt võttes: Suur-Tallinna ja Suur-Helsingi piirkondade integratsioon.

  • Tallinna Linnavolikogu
  • Omandamise strateegia tahtsus mitmekesistamise strateegia
  • Seda toetavad kodu lähedal loodud võimalused tegelda erinevate spordialade ja liikumisharrastustega ning mitmesugused spordisündmused.
  • Сьюзан уже привыкла к агрессивному поведению Хейла.
  • RAPORT Euroopa energiasüsteemi integreerimise strateegia kohta
  • Strateegia "Tallinn " kinnitamine – Riigi Teataja

See võimendub eelkõige sellistes valdkondades nagu haridusalane integratsioon, osadel juhtudel ühised infrastruktuurid, ühised spordi- ja kultuuriüritused, mõlemat linna haarav ühine turismiturundus ja -tooted, ettevõtluse edasine integratsioon osal juhtudel ka perspektiiviga ühiseks tegutsemiseks Vene turgudel.

Hiljemalt kaheksa kuni kümne aasta pärast mil eeldatavalt on soomlastel jõudnud kätte kriis tööturul võib ilmselt rääkida Tallinna ja Helisingi ühisest tööturust. See tähendab ka suuremat kultuurilist ja elukondlikku integratsiooni eestlaste ja soomlaste vahel.

See omakorda eeldab Tallinna elukeskkonna atraktiivsuse, kuid samuti turvalisuse tõstmist. Juba lähitulevikus arendatakse tugevdatult edasi kurssi Tallinna ja Helsingi arengupiirkonna koordineeritud ruumilise planeerimise suunas. Talsinki perspektiivi osas tuleb Tallinnal näidata üles selget ja tugevat omapoolset initsiatiivi. Oluline on mitte jääda tulevase kaksiklinna perifeeriaks, vaid osaleda tema arengu määramisel Tallinna Voimalus strateegia vork lähtudes.

Tallinna linnaruumi kasutamise parandamine Linnaruumi kasutust praeguste Tallinna linnapiiride sees ei saa pidada otstarbekaks.

Tihedalt on koormatud eelkõige teenindusfunktsiooni, aga ka muid funktsioone täitev kesklinn. Elukohtade aspektist vaadelduna on tugevalt asustatud suurelamutega hoonestatud «magamislinnade» piirkonnad. Toimub ülitihe igapäevane liiklus kesklinna ja «magamislinnaosade» vahel; siia lisandub ka samuti suuresti linna «välisvööndis» asuvate kaubanduskeskuste külastamine.

Samas magalalinnaosade ja kesklinna vaheline piirkond on tänu madalale ja suhteliselt hõredale hoonestusele nii elamise, teenindamise kui töötamise mõttes vähe kasutatud. Intensiivne ja ebaratsionaalne liiklemine halvendab, eriti tõusva autostumise tingimustes, liiklust, saastab keskkonda, muudab linna funktsioneerimise tarbetult tülikaks ja kalliks. Kaudselt soodustab selline territooriumikasutus ka linna tarbetut «valgumist» üle piiride, mis omakorda muudab kitsaskohaks hommikused linna sissesõidud ja õhtused väljasõidud.

Lisaks on linn eelkõige inimese elukeskkonnaks. See tähendab, et linnaruum tuleb ühtlasi kujundada inimese kehalist, vaimset ja ühiskondlikku arengut soodustavaks keskkonnaks. Linna arengus peetakse oluliseks linna territooriumil asuvate roheliste alade säilitamist või kompenseerimist. Linnaruumi seisukohalt eksisteerib mittekasutatud ressurssi ka linna mereäärse piirkonna näol — korralikult välja arendamata on linlase, samuti väliskülastaja ligipääs merele, võimalused rannaäärse ala kasutamiseks, seda eelkõige avaliku — puhke- ja kultuuriruumina.

Tallinna rannaäärsete alade väljaarendamine tähendab nende kujundamist eelkõige puhke- kultuurilis-majanduslikuks ja ökoloogiliseks tsooniks. Linn peab omama kontrolli linna mereäärsete alade üle eesmärgiga tagada nende alade avatus ja vastavus avalikule huvile.

Paneellinnaosade ja linna tsentrumi vahelise linnaruumi kasutuselevõtt ei pea tähendama Voimalus strateegia vork eripära mittearvestavat tihendamist, mitmed säilinud vanad äärelinnaosad evivad olulist miljööväärtust ja võib eeldada, et sissetulekute tõusuga tekib enam inimesi, kes on nõus teatud materiaalseteks ohvriteks, et luua kodu just taolisesse tavapärasest erinevasse miljöösse Lääne linnadest tuntud nn gentrification protsess.

Hoida tuleb ka rohelust. Samas on eelnimetatud nn vahevöönd Tallinnas sedavõrd suur, et arvestades elanikkonna prognoositavat Voimalus strateegia vork tõusu ka suhteliselt optimistliku stsenaariumi järgi, ei ole millegagi põhjendatud «vahevööndi» kui terviku praegune alakasutus.

Nimetatud linnaruumi osa kasutuselevõtt peab toimuma uuenenud linnaplaneerimise protseduuride vt ptk 2. Linnaruumi piiratuse tõttu tõuseb eraldi ülesandena esile inimeste liikumise korraldamine E Sunny Trading System sellest tulenev liikumispoliitika. Ei piisa, kui liikumine kujuneb spontaanselt, ta peab muutuma linna poolt teadliku mõjutamise objektiks.

Lähtume eeldusest, et oluline pole mitte ainult liikumise nõudluse ja pakkumise korraldamine inimeste transportimine punktist A punkti Bvaid esiteks eelduste loomine, et liikumist normaalselt Voimalus strateegia vork mitte ainult teede ehitamine, vaid linnaplaneerimine tervikuna, eri funktsioonide paigutus ja teiseks sobilike viiside leidmine, mis aitaks muuta «liikumise pilti» selliseks, mis vastaks linnaruumi nõuetele, linna rahakoti võimalustele ja põhjustaks vähe ökoloogilist kahju ja liiklusõnnetusi.

Erilise tähtsuse omandab selle foonil ühistransport. Ühistranspordi toetamine linna poolt pole oluline mitte ainult sotsiaalpoliitilisest seisukohast, vaid on möödapääsmatu, et hoida linn tõusva autokasutuse tõttu läbitavana. Teede väljaehitamise läbimõeldud pikaajaline kavandamine, sh teede laiuste määratlemine, peab tagama teede läbilaskevõime suurenemise, ummikute vähenemise ja võimalikult vähesed kahjud keskkonnale.

Kokkuvõtlikult: Tallinna pikaajaline arengustrateegia näeb selget vajadust Tallinna ja teda ümbritsevate omavalitsuste ühistegevuse ja nendevaheliste finantsskeemide omavahelise kokkuleppimise järele. Kui naaberpiirkonna elanikud kasutavad massiliselt ja pidevalt teise piirkonna antud juhul Tallinna infrastruktuuri koolid, transport jm teenuseid, samal ajal aga maksavad oma tulumaksu vaid elamispiirkonna omavalitsusele, siis tuleb leida võimalusi, kuidas elamispiirkonna omavalitsus saab anda oma panuse tema elanike poolt vajalike infrastruktuuride korrashoiuks ja arendamiseks.

Loov maailmalinn — saavutusspordi ja spordisündmuste toetamine ning selleks vajaliku taristu tagamine aitavad kaasa sellele, et linnas toimub pidevalt mitmesuguseid suur sündmusi ja Tallinn on atraktiivne nii kohalikele elanikele kui ka linna külalistele.

Heatahtlik kogukond — liikumis- ja sportimisvõimaluste loomine ning spordisündmustest osasaamise võimaldamine soodustab ühiskonna põimumist ja inimeste iseseisvat toimetulekut.

Rakendamise põhimõtted Valdkond aitab kaasa sellele, et valdav osa linnaelanikest liiguks ja spordiks aasta läbi. Teenuste ja võimaluste loomisel ning pakkumisel arvestatakse kõigi linnaelanikega.

Kaubandus binaarvalikutega oosel

Sportimist ja liikumist edendavad ja korraldavad tugevad vabatahtlikkuse alusel tegutsevad spordiorganisatsioonid ja treenerid. Eesmärgid Liikumisharrastus on iga linlase elu loomulik osa. Tallinlased tegelevad regulaarselt liikumisharrastusega. See eeldab, et seda saab teha enamjaolt kodu lähedal: näiteks kohalikus koolis, spordiplatsil, spordiklubis või linnaruumis. Tallinn pakub seda kõike.

MÕÕDIKUD Liikumisega regulaarselt tegelevate inimeste vanuses 15—74 osakaal linlaste hulgas liiguvad teadlikult vähemalt kaks korda nädalas 30 minutit. Algtase: algtase määratakse Saavutusspordil on oluline roll spordi ja liikumise propageerimisel. Tallinna sportlased ja treenerid on edukad ning võidavad tiitlivõistlustel medaleid. Lisaks aitavad tippsportlased tutvustada Tallinna ja Eestit välismaal.

Tallinn toetab saavutussporti, ehitades nüüdisaegseid spordirajatisi ja pakkudes saavutusspordi järelkasvu toetavaid teenuseid. Algtase: määratakse