Uus-Meremaa bioloogilise mitmekesisuse strateegia

Komisjoni soovib vajalikud protsessid disainida koostöös liikmesriikide ja Euroopa keskkonnaametiga, nii et kaasarääkimise võimalusi peaks tekkima. Mõlemad eesmärgid on EL-i kohta tervikuna ja otseseid nõudeid eraldi liikmesriikidele täna ette ei näha.

Kümme aastat on tänaseks möödunud ja kahjuks pole olukord kiita. Euroopa keskkonnaameti koostatud raportist selgub, et EL on oma elurikkuse eesmärkide saavutamisega ajakavast maas.

Maismaa- ja merekaitsealade määramisega on küll üldiselt hästi ning mõned liigid on taastunud, kuid enamik eesmärkidest jääb täitmata. Globaalses vaates on asjad veel omajagu kesisemad. Peamised põhjused on maa- mere- ja loodusvarade kasutusviisid ning kliimamuutus. Just selles kontekstis sündiski Euroopa Liidu uus elurikkuse strateegia.

Bioloogilise mitmekesisusega on asjad maailmas halvasti ja olukorra parandamiseks on vaja tõsiseid jõupingutusi. Vaja on midagi suurt, sest senine lähenemine pole soovitud edu toonud. Hiinas toimuval bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tippkohtumisel pidid teemaks tulema järgmise kümnendi eesmärgid ja lubadused. Euroopa Liit soovis nendes aruteludes olla eestvedaja rollis. Erinevate osapolte loodused olid kõrged. Siis tuli aga koroonaviiruse pandeemia.

1. Kaubandusstrateegiate saagikuse kover
2. Не важно, сколько посетителей стоят в очереди, - секретарь всегда бросит все дела и поспешит поднять трубку.
3. Neuroshell Forex
4. Бринкерхофф открыл рот, собираясь что-то сказать, но Фонтейн движением руки заставил его замолчать.
5. Она услышала шелест одежды, и вдруг сигналы прекратились.

Pandeemia tõttu toimunud seiskumine on muidugi ajutine. Tippkohtumine lükkus järgmisesse aastasse ja kuigi ka Euroopa Liidu uus elurikkuse strateegia jäi veidi hiljaks, polnud koroonaviirus selle ambitsioone kuidagi vähendanud. Pigem vastupidi.

Aga sellest lõpus. Mõlemad eesmärgid on EL-i kohta tervikuna ja otseseid nõudeid eraldi liikmesriikidele täna ette ei näha.

Teeme looduse taas ägedaks… – Ivo Krustok

Kaitsealade laiendamise protsessi osas on komisjon strateegias samas küllaltki üldsõnaline. Hetkel pole selleks ühtegi seadusandluse muudatuse plaani välja käidud ja täpsemad detailid peaks saama selgeks selle aasta jooksul. Komisjoni soovib vajalikud protsessid disainida koostöös liikmesriikide ja Euroopa keskkonnaametiga, nii et kaasarääkimise võimalusi peaks tekkima.

Küll aga planeerib komisjon seaduse muudatusi looduse taastamise tugevdamiseks. Aastal plaanivad nad teha ettepaneku luua õiguslikult siduvad EL-i looduse taastamise eesmärgid, et taastada kahjustatud ökosüsteemid.

• Она ведь и сама кое-что себе позволяла: время от времени они массировали друг другу спину.
• Jalgige kauplemissusteeme

Fookuses on sellised ökosüsteemid, millel on kõige suurem potentsiaal suurendada meie vastupidavust kliimamuutusele ja looduskatastroofidele. Muutused maa- ja veekasutuses Lisaks sellele, et intensiivse inimkasutuse all olevat maad ja merd piiratakse, näeb komisjon ette ka erievaid meetmeid maakasutuse kestlikkumaks muutmiseks.

Pole mingi üllatus, et põllumajandusel on tugev negatiivne mõju loodusele. Seetõttu esitleti koos elurikkuse strateegiaga ka talust taldrikule initsiatiivi, mis seab suunised keskkonnasõbralikumaks põllumajanduseks.

Kuigi talust taldrikule väärib omaette postitust, kirjutan ka siin peamistest elurikkusega soetud eesmärkidest.

• Eesti elustik on leidnud selle kaheteist tuhande aastaga ning paljudes paikades on meil ühedsamad taimed ja loomad elanud ühtjärge mitu tuhat aastat.
• Soja soja mangud Tasuta Lae alla taisversioon

Lisaks soovitakse põllumajandusmaale luua rohkem mitmekesisemaid maastikuelemente nagu hekid, astangulaseid müürid ja tiigid, mis pakuksid erinevatele liikidele elupaiku ning liikumisruumi. Suure tähelepanu all on ka metsad, mis saavad oma enda EL ülese strateegia järgmise aasta esimeses veerandis.

Selleks, et suurendada EL-i metsade pindala, kvaliteeti ja vastupanuvõimet, plaanitakse aastaks istutada juurde vähemalt kolm miljardit puud. Lisaks vaatab komisjon üle ka metsa biomassi energiaks kasutamise senised praktikad ja hindab, kas see on kooskõlas uute kliima ja elurikkuse eesmärkidega.

Komisjon pole unustanud ka mage- ja mereveekogusid. Näiteks seavad nad eesmärgiks taastada aastaks vähemalt 25 km ulatuses jõgede vaba vool. Selleks tuleb lammutada jõgedelt erinevad takistused, mis pidurdavad kalarännet, nagu on Eestis tehtud Sindi paisu puhul.

Eesti taimede must raamat

Elurikkus linnades Looduspõhised lahendused linnaruumis on mulle kergeks obsessiooniks. Seetõttu oli eriti rõõmustav lugeda, et ka Uus-Meremaa bioloogilise mitmekesisuse strateegia näeb linna rohealades suurt väärtust elurikkuse taastamisel ja suurendamisel. Selleks, et Euroopa linnadesse tekkiks rohkelt elurikkaid metsatukki, parke, haljastatud katuseid ja seinu, puiesteid, niitusid jne, kutsub komisjon vähemalt 20 elanikuga linnu üles koostama Kohalik tasand saab olema rohepöörde kontekstis üleüldse väga huvitav.

Varem põhiliselt mõnede lõunapoolkera maade Uus-Meremaa, Austraalia murest on nüüd saanud tõsine Kaubandussusteemi ulevaade Põhja-Ameerikas ja Euroopas [2].

Maailmas ei leidu rahvast, kes ei püüaks looduskaitse kaudu hoida oma maa ökosüsteemide mitmekesisust.

Õppides tundma kõiki omamaiseid liike, kantakse punasesse raamatusse need, kes on haruldased ja ohustatud, ning musta raamatusse need, kes sissetungijaina kipuvad kohalikku loodust ohustama. Kui punaste raamatutega on tegeldud juba pikka aega, siis mustad raamatud on Uus-Meremaa bioloogilise mitmekesisuse strateegia saanud just viimasel ajal.

Bioinvasiooni piiramisel on appi võetud seadusaktid. Eesti kaitstavate loodusobjektide seaduse § 20 lõige 4 ütleb: "Ökosüsteemide ohustamise vältimiseks on võõrliikide loodusesse viimine keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud taasasustamine keskkonnaministri loal. Eestis näiteks mink ehk ameerika naarits, kes on juba välja tõrjunud kohaliku euroopa naaritsa. Ent musta raamatusse satuvad ka koer ja kass, kui nad hulkuvatena looduses sigivad.

Seniste andmete põhjal lisandub Eesti soontaimede pärismaisele liigile [4] ligikaudu introdutseeritut, viimaste seas kuni puittaimede taksonit. Rohttaimedest on viimastel aastatel probleeme tekitanud mitmed metsistunud ja kohati naturaliseerunud liigid, näiteks sosnovsky karuputk, hobuoblikas, harilik katkujuur jt.

Kroonika on üldiselt hea siis, kui see on ajakohane. Kuna ma hakkasin seda alles nüüd pidama, pean omajagu tööd tagantjärgi ära tegema. Õnneks on EL-i institutsioonides hetkel puhkused.

Suurte taimedena võivad nad katta ala nii, et nende varjus ei jää peaaegu mingit kasvuvõimalust teistele. Tähelepanu on leidnud mitmed kiiresti levivad sealhulgas maaviljeluses agressiivsete umbrohtudena tuntud tulnukliigid: tuulekaer, tõlkjas e.

Aiakultuuridest on loodusesse jõudnud näiteks süstlehine ja pajuaster, hulgalehine lupiin, harilik seebilill. Põllutaimedest on osutunud võimekaks levijaks ida-kitsehernes e. Nüüd näeb teda juba põldudest kaugele jäävail looduslikel niitudel. On ka teada, et mõned rohttaimeliigid nt. Puittaimedest tunnevad end siinses looduses paiguti üsna koduselt näiteks tähk-toompihlakas, kurdlehine kibuvits, punane leeder, läikiv tuhkpuu, palsamipappel jt.

Võõrliikide suhtes on kaitsetumad eriti ranniku avakooslused ja kuivad niidud. Seevastu sootaimi invasiivsete liikide hulgas peaaegu pole.

Bioinvasioon ei puuduta üksnes võõrliike, vaid ka kohaliku liigi genofondi muutmist kas liigi areaali kaugematest osadest pärit isendeid hulgaliselt sisse tuues või mõnd genotüüpi rohkesti kloonides [3]. Järjest rohkem maad saab kaetud inimeste kujundatud ja nii või teisiti mõjustatud kooslustega.

Et seejuures jääks koht ka pärismaisele loodusele ning bioinvasioon ülekäte ei läheks, on mõistlikum ka haljastuses kasutada ikka eelkõige kodumaiseid liike [5]. Nagu Ado Grenzstein juba Bright C.