Miks mitte kaubandusvoimalused

Tuleb välja nii, et ametnikkond käib poliitikutest lihtsalt üle, koos vorbitakse uusi totrusi ning on tekitatud teatud mõttes surnud ring, mille katkestamine on üsna raske. Eestis on juba 1 ametnik iga 50 inimese kohta. Ja see on koht, kus ühiskond ja ajakirjandus võiks tagajalgadele tõusta, mitte jaurata näiteks maskikandmise ümber või Eestit vabaks istuda, nagu mingi kildkond teeb. Seadusi on vaja oluliselt lihtsustada Niisiis peaks ehk hakkama hoopis mitte uute ja järjest bürokraatlikema reeglite loomisest, vaid seniste ülevaatamisest ja kaotamisest. See muuseas ei mõju ei vabale majandusele ega innovatiivsele mõtlemisele isegi natukene hästi, vaid ikka kohe päris halvasti.

Nüüd aga kruvime oma kraane totrate regulatsioonidega ise kogu aeg koomale.

Diplomaatia.ee – news

See muuseas ei mõju ei vabale majandusele ega innovatiivsele mõtlemisele isegi natukene hästi, vaid ikka kohe päris halvasti. Nagu tsaariaegsed tsiviilametnike auastmed No nii, tuletame siis uuesti tõsiasja meelde: iga 50 Eesti elaniku kohta toimetab meil kusagil ringi ja teeb ju 8 tundi päevas tööd üks riigi-või omavalitsuse ametnik.

Plakat: Juku-Kalle Raid. Kostüüm: Anu Tuisk.

Ja selle juures kasutame me termineid "tiigrihüpe", "digiajastu", " Teenistusastmete tabel andis kohe selguse ka palgasüsteemis. Mida rohkem paguneid, seda pikem rubla. Paguneid võis aga usina pugemisega juurde teenida.

d-service.ee – news | Page 5 | Johan Skytte Institute of Political Studies

No täitsa sarnane asi, Venemaal reguleeris neid asju teenistusastmete tabel, mis pani paika sõjaväelaste ning õukonna- ja tsiviilametnike positsiooni ja staatuse. Just nimelt — teenistusastmete tabel. Selle kehtestas muuseas juba Peeter I. Samas seaduses olid rangelt kirja pandud ka ametnike omavahelised suhted, teenistusredeli aluseks olid sõjaväelised auastmed. Sellega oli kohe selge, milline ametnik tohib rohkem lõugu laiutada ja rohkem otsustada, aga tegelikult oli see ametnike armee sisemine kaitsestrateegia, millest läbi oli võimatu murda.

Kui ikka tsiviilametnikel on auastmeid ja "tähtsuse järjekord" nagu sõjaväes, on see juba iseenesest täieliku bürokraatia aluseks. Vene kirjanduses on palju kirjutatud "väikese" ja "suure" ametniku konfliktidest, rääkimata konfliktist kogu muu ühiskonnaga.

Teenistusastmeid omasid alguses lisaks tavalistele riigiametnikele isegi vaimulikkonna liikmed, teenistujate abikaasad, aga ka keisri õukonnas daamid.

  1. E20 —
  2. Он посмотрел на Сьюзан, стоявшую рядом с ним на платформе.
  3. Binaarsed valikud Simulator programm
  4. Loetletud FX valikute CME

Ametnike palga kasv on tänane trend Tuletame uuesti meelde. Iga 50 Eesti elaniku kohta teeb "kusagil midagi" üks riigi- või omavalitsusametnik. Sealjuures on õpetajaid — kes on küll riigipalgalised, aga ei kuulu "avalike teenistujate rühma" — iga 90 elaniku kohta üks, see on umbes 1 kümne õpilase kohta lasteaiad ja koolid kokkuliidetuna. Politseinikke on üks umbes inimese kohta.

Ja kui neid numbrikesi vaadata, selgub, et ametnike rohkusega on laialt üle pingutatud. Politseinike suhtnumbriga ühiskonnas võrreldes võiks ka ametnikke olla kaks korda vähem.

Kui lihtsam on tooli vajuda ning saja muu ametkonnaga kirjavahetust pidada, pole isu kellelgi hakata riskantsema valdkonnaga tegelema, olgu selleks näiteks eraettevõtlus või töö erafirmas, kus alati on võimalus, et palk sõltub töö kvaliteedist ja projekt võib ka nässu minna.

Esiteks on trendiks ametnike palga kasv ja seda juba mõnd Miks mitte kaubandusvoimalused, mis meelitab sellesse mittetootvasse sektorisse uusi nägusid. Täiesti arusaadav. Kui lihtsam Miks mitte kaubandusvoimalused tooli vajuda ning saja muu ametkonnaga kirjavahetust pidada, tegeleda "neitsioliivi" nime ning kraanikaussidega, pole isu kellelgi hakata riskantsema valdkonnaga tegelema, olgu selleks näiteks eraettevõtlus või töö erafirmas, kus alati on võimalus, et palk sõltub töö kvaliteedist ja projekt võib ka nässu minna.

Reegleid sigineb aina juurde, ametnike hulk aina kasvab, tsiviilametnike armee suureneb ning on juba ammu ringkaitsesse asunud. Kuidas on see võimalik, et keegi ei saa jagu mingist küünilisest ja uskumatult ülbest asekantslerist, kes on loa andnud laevadele pumbata Tallinna lahes ühelt aluselt teisele ohtlikke aineid?

Mida aeg edasi, on sellest hulgast järjest raskem jagu saada.

Miks mitte?! 7/10

Miks aga muutuvad seadused üha keerulisemaks, samal ajal, kui me oleme aastaid ohjeldamatult rääkinud riigisüsteemi lihtsustamisest? Tuleb välja nii, et ametnikkond käib poliitikutest lihtsalt üle, koos vorbitakse uusi totrusi ning on tekitatud teatud mõttes surnud ring, mille katkestamine on üsna raske.

Bürokraatia toidab kõigepealt ennast, kui kedagi teist. E20 on selleks hea abivahend.

E20 – 20. sajandi kaubandusvõimaluste koridor

Põhi-lõuna versus lääs-ida Euroopa majandus on traditsiooniliselt tegelenud geograafilises mõttes vertikaalse kaubandusega, kus enamik kaupu ja teenuseid on ajalooliselt liikunud põhja-lõuna suunal.

Pärast Baltimaade ühinemist Euroopa Liiduga on tekkinud vahetu piir Venemaa tohutute turgudega. Seetõttu võib E20 saavutada uue tähtsuse Sirgjooneliselt üle E20 ala toimuvat kaubandust on ajalooliselt takistanud piisavate Põhjamere- ja Läänemere­üleste meretranspordi­koridoride puudumine.

Kuid juba lähitulevikus mõjutavad traditsiooniliste, mandri-Euroopast Suessi kanali ja Kagu-Inglismaa kaudu kulgevate, globaalsete kaubateede konkurentsivõimet olulised aja- turvalisus- ja keskkonnategurid. See omakorda suurendab märgatavalt E20 koridori atraktiivsust ja arenguvõimet.

Uus äri vanadel radadel E20 püüab ida-lääne Miks mitte kaubandusvoimalused võimekust realiseerida, kasutades paremini ära mereteid Ühendkuningriigi, Taani, Rootsi ja Eesti vahel. Samuti aitab see edendada kaubandust Põhja-Euroopa piirkonnade vahel ning leida uusi turge ja koostöövõimalusi E20 tsoonis paiknevate ettevõtete vahel. E20 loob ka eeldused olemasolevate raudteetaristute efektiivsemaks kasutamiseks ja pakub täiendavaid logistikavõimalusi. Lisaks aitab transpordikoridor vähendada E20 alas tegutsevate logistikaettevõtete ja eksportijate kulusid, samuti vältida ummikuid ja kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid, sest võimaldab vältida pikki maanteevedusid Londoni, Lõuna-Inglismaa ja mandri-Euroopa keskosa kaudu.

Euroopast Venemaale ja kaugemalegi E20 huvirühmade esmane sihtmärk on kasvav nõudlus Lääne-Euroopa toodete järele Venemaa turul.

Süsinikuheitmete mõõtmise ja maksustamise karmistuvad nõuded tõstavad energia hinda ning soodustused taastuvenergiale muutuvad atraktiivseks ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Lisaks sunnivad nii Põhjamerel kui Läänemerel karmistuvad keskkonnanõuded ettevõtteid otsima tõhusamaid transpordilahendusi, mis on jällegi suur väljakutse ja võimalus E20 riikidele.