Neli strateegia arendamise voimalust

Reeglina võidakse linna või regiooniga olla üheaegselt nii konkurent kui koostööpartner. Toetame Eesti ettevõtete eksporti läbi alljärgnevate tegevuste: Jagame ettevõtjale sihtturul edu saavutamiseks vajaminevat infot, loome sihtturgudel uusi ärivõimalusi ja osutame ettevõtjatele kohapealset tuge Tõstame Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust läbi sihtriigi spetsiifiliste koolituste ja pilootprogrammide, EAS-i välisesinduste võrgustiku laiendamise, välismesside ning turundusürituste korraldamise. Tuleviku majandus on eelkõige just nn «elamusmajandus».

Pigem reegliks kui erandiks saab olukord, kus mingi linnaga võidakse mingis valdkonnas olla konkurendiks, teises aga koopereerutakse Tallinna konkurentsi ja kooperatsiooni «mustrit» Neli strateegia arendamise voimalust lähemalt punktist 1.

Rääkides Tallinnast rahvusvahelises kontekstis on vaja valida õige «haardeulatus». Linnu saab liigitada maailma tähtsusega, laiema rahvusvahelise tähtsusega, regionaal- või kohaliku tähtsusega linnadeks.

Kui kõrgele tuleb asetada «latt» Tallinna puhul? On selge, et Tallinna tähtsus ja tegutsemisulatus ulatub selgelt kaugemale vaid kohaliku tähtsusega linnast. Küsimus on selles, kas julgeme eesmärgi seada kaugemale regionaalsest antud juhul Läänemere piirkond tasandist? Antud strateegias on lähtekohaks võetud siiski, et põhiliseks Tallinna koostööruumiks vaadeldaval perioodil jääb Läänemereruum, kus Tallinn peab muutuma kas üksinda või kooperatsioonis Helsingiga oluliseks koostöösõlmeks.

Linnana, mille elanike arv jääb alla poole miljoni inimese piiri, ei saa meie pealinn, ilmselt ka eduka arengu puhul, pretendeerida üleeuroopalise tähtsusega metropoli rollile. Sellest aga ei tulene, et ta koostööruum ja koostöövõrgustik jääksid ainult Läänemereruumi piiridesse. Nende ületamine saab toimuda vaid üksikutes nn niššides. Järgnevalt on toodud kolm olulisimat Tallinna koostöö edasist arendamise vormi, rõhuasetust.

ESITEKS peab Tallinna linn vajalikuks leida ja arendada järgneva perioodi jooksul välja vähemalt paar sellist tegevusvaldkonda, mille osas ta on tuntud mitte ainult Põhja-Euroopas, Läänemere riikide linnade seas, vaid laiemas rahvusvahelises ja soovitavalt isegi globaalses ulatuses.

Potentsiaali taoliste rahvusvaheliste nn nišiproduktide tekitamiseks võivad pakkuda valdkonnad nagu Lääne investeeringute vahendamine Venemaale, Tallinna olemine nn integratsiooni õppimiskohaks seoses EL-iga liitumisegaturism: ühelt poolt koostöös Helsingiga Tallinn-Helsingi teineteist täiendava turismiruumi kujundamine, teiselt poolt Tallinn kui loodus turismi vahendaja.

Oluliseks eesmärgiks püstitatakse otselennuliinide arvu suurendamine Tallinna lennujaamast. Nimetatud edasiste koostöövormide pakkumisel on lähtutud tõsiasjast, et juba praegu on Tallinnas asuv ettevõtlus tugevalt sidustatud Soome ja Rootsiga.

Ning eeldatav on, et see seos tulevikus kindlasti ainult tugevneb; lisaks sellele peaks meile aktuaalne ettevõtlusgeograafia laienema nii Läänemere lõunakalda suunas eriti Põhja-Saksamaa kui Peterburi piirkonna suunas. Sama loogika puudutab ka nii transpordisidemeid kui mitmesuguseid muid koostöö sh kultuuriline koostöö ja ka omavalitsuslike sidemete Binaarne automatiseeritud kauplemissusteem. Lisaks mõjutab Tallinna rahvusvahelise koostöö arendamist asjaolu, et üha rohkem rahvusvahelisi firmasid võtab omaks ülebaltilise strateegia, s.

Tallinna jaoks tähendab see konkurentsi Läti ja Leeduga — rakendamist vajavad sellised meetmed, et võimalikult palju taoliste firmade Baltikumi peakorteritest leiaks oma asukoha Tallinnas. Teiselt poolt tuleb Tallinnal jällegi teha ülejäänud Balti riikidega koostööd kuivõrd meid ühtse grupina käsitletakse ning täiendavalt tugevdada ka Tallinna kohalolu mõlemas ülejäänud Balti riigis, mis muuhulgas võimaldaks ka Tallinnas asuvate kodumaisel kapitalil baseeruvate firmade «ekspansiooni» lõunasse ilmselt osadel juhtudel ka Eesti-Soome ühisfirmade lõunapoolset ekspansiooni.

Koos riigiga rakendatakse siin vastavaid toetusmeetmeid turuinfo pakkumine jne. Tallinn Eestis Tallinna käsitlemine Eesti ruumis tähendab Tallinnale kahest rolli: ühelt poolt tuleb Tallinnal kui pealinnal täita Eesti esindamise funktsiooni väljapoole — s.

Teiselt poolt tuleb Tallinnal teenindada ülejäänud Eestit, täita mitmeid sissepoole suunatud rolle. Selleks, et Tallinn saaks täita esinduslikku pealinnarolli, esindada Eesti riiklust ja kultuuri väljapoole, vajavad korrastamist Tallinna Neli strateegia arendamise voimalust ja finantsilised alused. Tallinn jääb ka edaspidi Eesti põhiliseks rahvusvaheliseks «väravaks». Siitkaudu sisenetakse ja väljutakse Eestist, «värav» on riigi visiitkaardiks, samuti peab ta esindama välissuhtluses mitte ainult iseenda, vaid ka teiste Neli strateegia arendamise voimalust regioonide huvisid.

Eesti-keskselt on Tallinnal kui Eesti kõige enam rahvusvahelistunud ja kõige enam maailmamajandusse integreerunud linnal täita sisemise keskuse roll. Seega omab Tallinn ülejäänud Eesti seisukohalt «maailma maaletooja» rolli, olles kultuuri- ja meelelahutuskeskuseks, esindades kosmopoliitset linnakultuuri, tolerantset mõtlemist jne. Tallinna linnastu Tallinn, nagu enamik arenenud linnu kaasajal, liigub selgeltpiiratud linna mudelilt aglomeratsiooni, linnastu mudeli suunas.

Tallinna linnastu on vaadeldav kahes eri perspektiivis: ühelt poolt Tallinna n. Tallinn moodustab juba praegu ühise tööjõuareaali Harjumaa ja Põhja-Raplamaaga.

Osa Tallinnas töötavaid inimesi eelistab elada linnast väljas, kus on rohkem ruumi ja rohelust. Teisalt, ka osa lihtsamat tootmist, samuti ladustamist, viiakse linnast välja Harjumaale, juhtudel ka kaugemale. Osa neis ettevõtetes töötavatest inimestest hakkab elama kohapeal, osa ka Tallinnas. Seetõttu eeldab tulevik kogu linnastupiirkonna kooskõlastatud planeerimist ja arendamist.

Siia kuulub nii ühistransport, teedevõrk, vesi ja kanalisatsioon, elamuehitus, jäätmekorraldus, sotsiaal- kui tervishoiu teenused, samuti koolivõrgud ja puhkemajandus. Rahvusvahelises majanduses opereerivad tulevikus omavahel seotud ettevõtluskooslused klastrid, võrgustikud kogu linnastu areaalis, paljudel juhtudel kooperatsioonis ka linnastuväliste ettevõtetega.

Koos Harjumaa ja piirnevate valdadega arendatakse Muuga sadama ja Tallinna lennujaamaga seotud logistilist kompleksi, positiivselt mõjutab Tallinna ringraudtee väljaehitamine. Linnastu arengu ökoloogiline aspekt. Looduskeskkonnaga eelkõige vee ja õhu kvaliteediga seotud küsimused eeldavad linna tasandist laiemat käsitlust. Inimesi rahuldava elukeskkonna ning selleks looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks, tuleb tegutseda kogu linnastu tasandil.

Inimasustuse ja majanduse surve keskkonnale on laienevate linnastute puhul suurem kui mujal territooriumil.

Looduslikus seisundis olevatel aladel linnapargid, metsad, aga ka rohelust säilitavad eramaad on siin täita mitmeid funktsioone: kompenseerida survet looduskeskkonnale, olla elupaigaks ja liikumiskoridorideks loomastikule ning kasutatavad puhkealana linnaelanikule. Tiheasustuse laienemine linnas ja üle linna piiride kombinatsioonis maade tagastamisega eraomanikule, on vähendanud Tallinna ja Tallinna ümbritsevat rohelist vööndit, teinud raskemaks nn roheliste koridoride tagamise, piiranud puhkajate võimalust rannaalade kasutamiseks.

Oluliseks peetakse linnalähisalade looduslikus seisundis olevate piirkondade vähendamise pidurdamist, tasakaalu looduse ja uusehituse vahel. Oluline on, et valdade üldplaneeringud vastaksid Harju maakonna rohevõrgustike teemaplaneeringute nõuetele.

Üldkasutuses olevate looduslike alade metsad, pargid säilitamise kõrval on oluline, et Eesti seadusandluse edasine täiustamine võimaldaks hakata kasutama paindlikumaid lahendeid erakätes olevate alade loodusliku režiimi säilitamisel.

Talsinki perspektiiv. Jätkub edasine integratsioon Helsingiga laiemalt võttes: Suur-Tallinna ja Suur-Helsingi piirkondade integratsioon. See võimendub eelkõige sellistes valdkondades nagu haridusalane integratsioon, osadel juhtudel ühised infrastruktuurid, ühised spordi- ja kultuuriüritused, mõlemat linna haarav ühine turismiturundus ja -tooted, ettevõtluse edasine integratsioon osal juhtudel ka perspektiiviga ühiseks tegutsemiseks Vene turgudel.

Hiljemalt kaheksa kuni kümne aasta pärast mil eeldatavalt on soomlastel jõudnud kätte kriis tööturul võib ilmselt rääkida Tallinna ja Helisingi ühisest tööturust. See tähendab ka suuremat kultuurilist ja elukondlikku integratsiooni eestlaste ja soomlaste vahel. See omakorda eeldab Tallinna elukeskkonna atraktiivsuse, kuid samuti turvalisuse tõstmist. Juba lähitulevikus arendatakse tugevdatult edasi kurssi Tallinna ja Helsingi arengupiirkonna koordineeritud ruumilise planeerimise suunas.

Talsinki perspektiivi osas tuleb Tallinnal näidata üles selget ja tugevat omapoolset initsiatiivi. Oluline on mitte jääda tulevase kaksiklinna perifeeriaks, vaid osaleda tema arengu määramisel Tallinna huvidest lähtudes. Tallinna linnaruumi kasutamise parandamine Linnaruumi kasutust praeguste Tallinna linnapiiride sees ei Jaga valikute tehingute tulumaks pidada otstarbekaks. Tihedalt on koormatud eelkõige teenindusfunktsiooni, aga ka muid funktsioone täitev kesklinn.

Elukohtade aspektist vaadelduna on tugevalt asustatud suurelamutega hoonestatud «magamislinnade» piirkonnad. Neli strateegia arendamise voimalust ülitihe igapäevane liiklus kesklinna ja «magamislinnaosade» vahel; siia lisandub ka samuti suuresti linna «välisvööndis» asuvate kaubanduskeskuste külastamine.

Samas magalalinnaosade ja kesklinna vaheline piirkond on tänu madalale ja suhteliselt hõredale hoonestusele nii elamise, teenindamise kui töötamise mõttes vähe kasutatud. Intensiivne ja ebaratsionaalne liiklemine halvendab, eriti tõusva autostumise tingimustes, liiklust, saastab keskkonda, muudab linna funktsioneerimise tarbetult tülikaks ja kalliks.

Kaudselt soodustab selline territooriumikasutus ka linna tarbetut «valgumist» üle piiride, mis omakorda muudab kitsaskohaks hommikused linna sissesõidud ja õhtused väljasõidud.

Lisaks on linn eelkõige inimese elukeskkonnaks. See tähendab, et linnaruum tuleb ühtlasi kujundada inimese kehalist, vaimset ja ühiskondlikku arengut soodustavaks keskkonnaks.

Linna arengus peetakse oluliseks linna territooriumil asuvate roheliste alade säilitamist või kompenseerimist. Linnaruumi seisukohalt eksisteerib mittekasutatud ressurssi ka linna mereäärse piirkonna näol — korralikult välja arendamata on linlase, samuti väliskülastaja ligipääs merele, võimalused rannaäärse ala kasutamiseks, seda eelkõige avaliku — puhke- ja kultuuriruumina.

Tallinna rannaäärsete alade väljaarendamine tähendab nende kujundamist eelkõige puhke- kultuurilis-majanduslikuks ja ökoloogiliseks tsooniks.

Strateegia "Tallinn 2025" kinnitamine

Linn peab omama kontrolli linna mereäärsete alade üle eesmärgiga tagada nende alade avatus ja vastavus avalikule huvile. Paneellinnaosade ja linna tsentrumi vahelise linnaruumi kasutuselevõtt Neli strateegia arendamise voimalust pea tähendama keskkonna eripära mittearvestavat tihendamist, mitmed säilinud vanad äärelinnaosad evivad olulist miljööväärtust ja võib eeldada, et sissetulekute tõusuga tekib enam inimesi, kes on nõus teatud materiaalseteks ohvriteks, et luua kodu just taolisesse tavapärasest erinevasse miljöösse Lääne linnadest tuntud nn gentrification protsess.

Hoida tuleb ka rohelust. Samas on eelnimetatud nn vahevöönd Tallinnas sedavõrd suur, et arvestades elanikkonna prognoositavat sissetulekute tõusu ka suhteliselt optimistliku stsenaariumi järgi, ei ole millegagi põhjendatud «vahevööndi» kui terviku praegune alakasutus. Nimetatud linnaruumi osa kasutuselevõtt peab toimuma uuenenud linnaplaneerimise protseduuride vt ptk 2. Linnaruumi piiratuse tõttu tõuseb eraldi ülesandena esile inimeste liikumise korraldamine ja sellest tulenev liikumispoliitika.

Ei piisa, kui liikumine kujuneb spontaanselt, ta peab muutuma linna poolt teadliku mõjutamise objektiks. Lähtume eeldusest, et oluline pole mitte ainult liikumise nõudluse ja pakkumise korraldamine inimeste transportimine punktist A punkti Bvaid esiteks eelduste loomine, et liikumist normaalselt korraldada mitte ainult teede ehitamine, vaid linnaplaneerimine tervikuna, eri funktsioonide paigutus ja teiseks sobilike viiside leidmine, mis aitaks muuta «liikumise pilti» selliseks, mis vastaks linnaruumi nõuetele, linna rahakoti võimalustele ja põhjustaks vähe ökoloogilist kahju ja liiklusõnnetusi.

Erilise tähtsuse omandab selle foonil ühistransport. Ühistranspordi toetamine linna poolt pole oluline mitte ainult sotsiaalpoliitilisest seisukohast, vaid on möödapääsmatu, et hoida linn tõusva autokasutuse tõttu läbitavana. Teede väljaehitamise läbimõeldud pikaajaline kavandamine, sh teede laiuste määratlemine, peab tagama teede läbilaskevõime suurenemise, ummikute vähenemise ja võimalikult vähesed kahjud keskkonnale.

Kokkuvõtlikult: Tallinna pikaajaline arengustrateegia näeb selget vajadust Tallinna ja teda ümbritsevate omavalitsuste ühistegevuse ja nendevaheliste finantsskeemide omavahelise kokkuleppimise järele. Kui naaberpiirkonna elanikud kasutavad massiliselt ja pidevalt teise piirkonna antud juhul Tallinna infrastruktuuri koolid, transport jm teenuseid, samal ajal aga maksavad oma tulumaksu vaid elamispiirkonna omavalitsusele, siis tuleb leida võimalusi, kuidas elamispiirkonna omavalitsus saab anda oma panuse tema elanike poolt vajalike infrastruktuuride korrashoiuks ja arendamiseks.

Samuti vajavad olulist muutmist funktsioneerimise põhimõtted, tõstmaks linnaruumi nn vahepiirkondade inner city kasutusastet ning eksisteerib ka selge vajadus linnaruumi kui terviku ühtsema ja atraktiivsema mereäär kujundamise järele.

Tallinna siseruumi korrastamine on ühtlasi vajalikuks eelduseks Tallinna rahvusvahelise Neli strateegia arendamise voimalust tõstmiseks, nii Tallinna esindusfunktsiooni kui Eesti keskuse rolli täitmiseks ning samuti Talsinki perspektiivi väljaarendamiseks. Need arengutrendid, mis ühelt poolt seavad teatavad piirangud Tallinnas toimetamisele, kuid teisalt pakuvad jällegi uusi väljakutseid, on käsitletavad kahe suurema teemaplokina.

Esimeses osas on tegemist selliste trendide või arengueeldustega, mis mõjutavad Tallinna arengut väljapoolt — väliskeskkonna trendid; teises tuuakse välja sisekeskkonna trendid ehk need jätkuvad või eeldatavad muutused, mis saavad toimuma Tallinna arengus eneses. Väliskeskkonna trendid Globaalsete mõjutegurite osas liigub Eesti, sh Tallinn, ühest küljest suunas, kuhu teised Euroopa riigid ja linnad on juba jõudnud, mistõttu mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid on Tallinna jaoks üldjuhul prognoositavad.

Samas, mitmed rahvusvahelised protsessid on juba avaldanud Tallinnale sellist mõju, millest teised Euroopa linnad on püüdnud ja püüavad jätkuvalt hoiduda. Teisalt toovad globaalsed ümberkorraldused kaasa kaugeleulatuvaid muutusi elustiilis ja tööjaotuses, keskkonnaprobleemides, sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes sh päevakorralise teemana ka terrorismiohumis kokkuvõttes mõjutavad kõiki ja kõikjal ning on oma olemuselt prognoosimatud.

Erinevatest ülemaailmsetest ja regionaalsetest suundumustest on välja toodavad alljärgnevad olulisemad arengujooned. Eesti liitumine EL-iga tähendab uusi turge Eestile, sh ka Tallinnale. Samuti tugevneb ida-lääne telje tähtsus Eesti ja Tallinna arengus. On alust eeldada Tallinna tulevate välisinvesteeringute mahu suurenemist. Eesti liitumine EL-iga muudab Eesti ja Tallinna prognoositavamaks, see mõjub hästi välisinvestoritele. Koos keskpikas perspektiivis positiivsete välisinvesteeringute prognoosidega ülemaailmses ulatuses ning arvestades Eesti head kohta Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas, võib eeldada väliskapitali jätkuvat huvi Eesti, sh jätkuvalt eelkõige Tallinna suhtes.

Viimasesse kui positiivsesse nähtusesse tuleb siiski suhtuda teatava reservatsiooniga, kuivõrd väliskapitali huvi võib olla kantud ka turuhõivamise, ettevõtete ülevõtmise soovist. Täiendavad finantsvahendid tulevad uute võimaluste avanemisest seoses Eesti EL-i liikmelisusega. Ka Neli strateegia arendamise voimalust avanevad uued võimalused nii EL-i struktuurifondide vahendite kasutamiseks, samuti osalemiseks EL-i ulatuslikes abiprogrammides.

Korraga toimib nii linnade koostöö kui konkurents ja transpordiühendused on selles üliolulised. Konkurents tugevneb seoses majandussuhtluse laienemisega — Tallinna nn konkurentsigeograafia saab olema laiem kui Läänemere-piirkond.

Maailmas konkureerimiseks tuleb leida liitlasi. Kindlasti konkureerib Tallinn tulevikus koos Helsingiga, võimalik, et tervikregioonina, kus on ka Riia, Peterburi ja Stockholmi piirkond. Klastrite ja koostöövõrgustike väljaarendamine määrab piirkondade osalemisvõimalused rahvusvahelises tööjaotuses. Võrgustumise tõttu ei ole otstarbekas vaadelda naaberpiirkondi mitte niivõrd konkurentidena, kuivõrd partneritena, kellega klastreid moodustades on võimalik luua eeliseid globaalkonkurentsis.

Seega muutub Tallinna seisukohalt oluliseks strateegiliste koostööpartnerite väljasõelumine ning avaliku, era- ja mittetulundussektorite vaheline koostöö. Integratsiooni eelduseks on infovahetus, mis saab toimida vaid kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olemasolul ja rakendusvõimalustel.

Linna konkurentsivõime sõltub strateegilist globaalset turuinfot omavate institutsioonide koostööst ja elanike kaasatusest nende teadmiste kasutamisse. Tekkivad rahvusvahelised ja regionaalsed mustrid ning järjest tihenevad konkurentsitingimused esitavad Tallinnale kui ühele tegijale paljude hulgas väljakutse lahendite leidmiseks, kuidas end atraktiivsemaks teha ja need ka ellu viia. Tuleviku majandus on eelkõige just Neli strateegia arendamise voimalust «elamusmajandus».

Teisalt läheb atraktiivsus järjest enam hinda elukeskkonna seisukohalt — vähem huvi ja võimalusi pakkuvatest kohtadest liigutakse elama atraktiivsematesse paikadesse.

Tugev arengupotentsiaal eksisteerib Tallinnal kultuuri- ja kõikvõimalike teiste sündmuste korraldajana. EL-iga liituvas Eestis pole vaid liberaalsusele panustava, odava ja selle kaudu ülikiiresti areneda lootva linna mudel realiseeritav. Tuleb olla usaldusväärne, kvaliteetne, haritud, sealjuures aga atraktiivne. Skandinaaviamaadest jäädakse lähiperioodil odavamaks niikuinii.

Näiteks Soomest võib eeldada Põhja- ja Lääne-Eestisse mitte ainult tootmis- vaid ka teenindusfunktsioonide ülekannet. Tallinnale tähendab see soomlastele erinevat laadi teenindus- ja elukeskkonda pakkumise suutlikkust, mis on küll odavam, kuid vastuvõetava kvaliteediga nt elu- ja ravivõimalused pensionäridele. Ka järjest enam inimesi eelistab keskkonnasõbralikku elu- ja töökeskkonda, millest kujunebki üks olulisi paikkonna konkurentsitegureid ja elukvaliteedi näitajaid.

Elukeskkonna puhul muutuvad järjest olulisemaks ruumiplaneering ja sellega seonduv elumiljöö, arhitektuur ja keskkonnasõbralik ehitustehnoloogia. Seadusandluse ja avalikkuse survel võetakse tootmises üha enam kasutusele keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja rakendatakse tulemuslikke meetmeid looduskeskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja kahjulike mõjude vältimiseks ja heastamiseks.

Kuivõrd uus lisaväärtus ei teki enam mitte niivõrd loodusressursside kasutuselevõtust ja massitööst, vaid teadmistest ja oskustest, siis on piirkondliku stabiilsuse tagajaks ja edukuse eelduseks üha enam haritud ja tööalaselt kvalifitseeritud elanikkonna olemasolu.

Logistika, allhanketööde, koolituse jms valdkondades ei Neli strateegia arendamise voimalust mitte niivõrd sektoraalne, kuivõrd funktsionaalne tööjaotus. Otsustavaks saab hariduse ja kultuuri infrastruktuur, ka muu infrastruktuur. Teenindussektoris on juba praegu üle poolte kõigist töökohtadest ja seal luuakse valdav osa SKP-st. Jätkuvalt kasvava turismi- ja puhkemajanduse põhjuseks on inimeste vaba aja mahu suurenemine ja territoriaalse mobiilsuse kasv, samuti keskmise eluea pikenemine ja jõukuse kasv, mis loovad eeldused reisimise kasvavaks arenguks.

Unikaalsuse nimel ja sündmuste nimel, mis annavad uusi kogemusi, ollakse nõus sõitma tuhandeid kilomeetreid. Laienevat trendi näitavad ka reisieesmärgid — traditsioonilise puhkamise kõrval kultuuri- ja spordiüritused, sõprade-sugulaste külastamine jne — mis viivad reiside sagenemiseni ja sihtkohtade ringi laienemiseni. Tänu internetiseerumisele on inimestel muutunud võimalikuks saada operatiivselt informatsiooni maailma eri piirkondade kohta. Samaaegselt muutub tähtsaks turismiinfo kättesaadavus just interneti vahendusel, sh võimalus ka väiksemate majutuskohtade broneerimiseks ja muude teenuste ürituste piletid jms ettetellimiseks.

Oma identiteeti nõrgalt eksponeerida suutvad linnad võivad kaotada oma atraktiivsuse konkurentide ees. Lisaks eelnevalt kirjeldatud vaba aja mahu suurenemisest, kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiate arengust jms tulenevast suuremast mobiilsusest suurendab tallinlaste liikumist ka Eesti liitumine EL-iga. Viimane tähendab kergemat ligipääsu EL-i riikide tööjõu- ja haridusturule, mille tõttu ollakse vähem kinni kohaliku turu poolt pakutavates valikutes. Teiselt poolt tuleb arvestada ka teiste EL-i liikmesriikide kodanike võimaliku tööle- õppima- ja elamaasumisega Tallinna.

Nimetatud arengud rõhutavad jällegi atraktiivne-olemise vajadust: ühelt poolt tallinlaste jaoks, hoidmaks neid ära minemast ning teiselt poolt ennekõike selliste teiste ligimeelitamiseks, kes toovad endaga kaasa uusi, Tallinna jaoks olulisi oskusi, teadmisi ja kogemusi.

Neli strateegia arendamise voimalust

Rahvastiku vananemine esitab linnale uusi väljakutseid. Suureneb vajadus erinevate hoolekandeasutuste, -teenuste, samuti meditsiiniabi järele. Üha vähenev tööealine elanikkond peab hakkama ülal pidama järjest suurenevat sotsiaalabi vajavat elanikkonna gruppi, mille tõttu jääb ka linnal oma arengusse investeerimiseks vähem vahendeid.

Samaaegselt võivad arenenud riigid, kus toimib sarnane tendents, hakata ligi meelitama nooremaid inimesi teistest piirkondadest, kaasaarvatud Eestist ja Tallinnast, mille puhul kahaneks tööealine elanikkond veelgi.

Seda kahel põhjusel — esiteks negatiivse loomuliku iibe ja teiseks suburbaniseerumise tõttu. Tallinna tagamaal lähiümbruses elanike arv kasvab.

Märkus: siinkohal räägime Tallinna reaalsest elanikkonnast, mitte inimeste registreeritusest Tallinna. Tallinna elanike arv kasvab Eesti siserände tulemusena, sh suureneb sotsiaalselt probleemsete n.

Sisseränne Tallinna võib tuua kaasa olulisi probleeme — linnaelanike sotsiaalse kvaliteedi langus, teatud piirkondade slummistumise süvenemine jne. Eeldatavalt toimub uute elanike sisseränne eelkõige odavamatesse elamupiirkondadesse nagu Kopli, Kalamaja, Lasnamäe. Samaaegselt eksisteerib vastupidine trend: paljud noored ja paljulapselised pered lahkuvad Tallinnast naabervaldadesse, eelkõige sobivate eluasemete vähesuse ja kalliduse tõttu.

Masselamuehitus on praktiliselt lakanud, järjest enam annab tooni kvaliteet- ja väikeelamuehitus, sh eramud. Suureneb sotsiaalehitiste osatähtsus. Tallinnas eksisteerib jätkuvalt tugev vajadus täiendavate eluasemete järele, pakkumises eksisteerib struktuurne defitsiit, mis tingib ka kõrged eluaseme üüri- ja müügihinnad.

Seda trendi «toetab» omakorda veel maahinna, kommunikatsioonide ja aja kui sellise kallinemine, mis võib olla potentsiaalseks tõukeks Tallinnast väljapoole elama asunud perekondade tagasipöördumisele Tallinna. Uuselamuehituse maht, milles lähiperioodil annab tooni korterelamuehitus, on väga väike ning jätkub tüüpkorterite kiire hinnatõus. Samal ajal kui majanduse ümberkujundamise ja omandireformi tõttu on just Tallinnasse tekkinud suur hulk rasketesse oludesse sattunud peresid.

Ebakindlus oma kodu edasise saatuse suhtes ja lisaks ka madalad sissetulekud tingivad elanike lahkumise Tallinnast, «toetades» jätkuvalt ka negatiivset iivet.

Loodus keskkondliku aspekti järjest suurem väärtustamine elukoha valikul tingib muuhulgas ka Tallinna ja lähiümbruse aianduspiirkondade muutumise elurajoonideks. Ka Harju maakonna Tallinna lähedaste alade asustus kasvab Tallinnast väljarändajate arvel. Seega suureneb surve tänastele rohelistele aladele, et muuta need ehitusmaaks, sh eramuehituse tarvis. Viimase arengu võimendatud või kontrollimatu liikumine tekitab olukorra, kus n.

Teisalt väheneb linnas suurtööstuse, materjali- ja tööjõumahuka tööstuse osakaal, need tõrjutakse välja, andes võimaluse kasutada vabanenud ruumi linna välisilme keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. Vaadeldaval perioodil võib aasta-aastalt eeldada kõikvõimaliku kodanikualgatuse ja ühistegevuse nt ühistute tegevuse, naabrivalve aktiviseerumise küll mõõdukat, kuid kindlat tugevnemist.

Osaliselt on nimetatud arengu põhjuseks kindlasti majandusliku jõukuse suurenemine, mis «vabastab» tallinlaste aega ja vahendeid mittetööga seotud, sh vabatahtlikeks, ühiskondlikeks tegevusteks. Tallinn paistab silma poolteist korda Läänemere linnade keskmisest kõrgema kuritegevusega.

Sellele «aitab» muuhulgas kaasa narkomaania, HIV positiivsete hulga suurenemine. Turvalisuse aspektist jääb Tallinn kindlasti vaadeldava perioodi esimesel Neli strateegia arendamise voimalust vajama täiendavaid abinõusid kasvõi Neli strateegia arendamise voimalust arendamiseks, mis omab suurt osatähtsust Tallinna majanduselus. Tallinna tööjõuturgu iseloomustab jätkuvalt möödunud kümnendil alanud trend, mille kohaselt hõivatud liiguvad tootmissektori majandusharudest teenindussektorisse.

Samuti on turism kujunenud Tallinna üheks oluliseks majandusharuks Turismi arengut iseloomustavate näitajate põhjal on Tallinn üks edukamaid Läänemere idakalda linnasid. Kui kombineerida külastajate arvu linnaelanike arvuga, on esikoht kindel.

Tallinna Linnavolikogu Ühelt poolt toimuvad muutused keskkonnas üha kiiremini, teatud otsused linnaelu korraldamisel ning juhtimisrežiimid üldse peavad arvestama taolist kiiret muutumist.

Tööjõuvajaduses eksisteerib ühelt poolt vajadus kõrgelt kvalifitseeritud oskustööliste ja insenertehnilise Neli strateegia arendamise voimalust, teiselt poolt lihtsa rutiinse töö tegijate järele3, viimane vähemalt lähiperioodil. Lisaks ei kavanda enamiku sektorite olemasolevad ettevõtted ulatuslikku laienemist pigem toimub spetsialiseerumine, efektiivsuse tõstmine, sisseostetavate teenuste osakaalu kasv jnemis kõik kokku vähendavad töötajate arvu.

Samuti kiireneb töökohtade tekkimise ja kadumise protsess «paindlikkus kui meie häda ja eelis». Jätkuv tehnoloogiline areng tugevdab tööpuuduse probleemi, vähendab vajadust «lihtsa töö» järele.

Eestile, sh Tallinnale, on omane keskmisest kõrgem haridustase, avatud ja pidevat õppimist soosiv suhtumine ja hea keelteoskus, mis loovad arvestatava aluse innovaatilisteks lahendusteks. Samaaegselt jääb vähemalt lähiperioodil eksisteerima piisavalt rakendamisküpsete teaduslike lahendite, samuti vastava tehnoloogiapõhise ettevõtluse puudumine Tallinna innovaatilise potentsiaali elluviimiseks.

Tallinna arengueesmärgid ja arengutsüklid Pikaajaline eesmärgipüstitus Tallinnale tähendab võimaliku soovitud seisundi pakkumist, kuhu Tallinn võiks areneda. Samas, hoolimata ettevaatamise positiivsest alatoonist, peab pakutav nägemus lähtuma Tallinna arenguvõimalustest.

Kokkuvõtlikult peab eesmärgipüstitus olema kombinatsioon soovitavatest ja võimalikest arengutest. Tallinna arengut fokusseerivad ja piiritlevad ühelt poolt alapeatükis 1.

Esimese aspekti osas võib tuua välja vajaduse kohanduda selliste objektiivsete arengutega nagu konkurentsi, kuid samas ka koostöö tugevnemine eri linnade ja regioonide vahel, samuti atraktiivse-olemise vajaduse suurenemine, kvaliteetse keskkonna väärtustamine, inimeste mobiilsuse suurenemine ning sisekeskkonna trendidest eelkõige rahvastiku vananemise ja Tallinna innovaatilise potentsiaali realiseerimise komplitseeritusega arvestamine.

Arenguruumide seisukohalt tuleb ennekõike rõhutada vajadust kujuneda integratsioonis Helsingiga üheks Läänemereruumi olulistest arengusõlmedest olles samaaegselt hästi seostatud ka laiema rahvusvahelise kontekstigatäita oma rolli Eesti pealinnana ja Eesti suurima ning enim rahvusvahelistunud linnana, arendada integratsiooni Helsingiga, vältides sealjuures Tallinna jäämist Soome pealinna tagahooviks, saavutada sobilik funktsioonide jaotus ja kooseksistents kogu Tallinna linnasturuumi ulatuses ning saada sealjuures samaaegselt hakkama oma siseruumi kasutamise oluliselt efektiivsemaks ümberkorraldamise raske ülesandega.

Kõik eeltoodu on suures osas objektiivne vajadus. Nimetatud trendidele kohandumine võib olla enam või vähem õnnestunud, rollide täitmine parem või halvem. Kui me tahame Tallinnana ja Eestina saada hakkama keerulisemaks muutuvas maailmas ja hoiduda tugevatest tagasilöökidest, peame eelkirjeldatuga tõsiselt arvestama ning see arvestamise ja nendega hakkamasaamise oskus tuleb lugeda Tallinna võtmekompetentside hulka.

Eelkirjeldatu kujutab endast teatud mõttes raamistikku, nõuete kogumit, milles saame oma püüdlusi teostada. Konkreetne eesmärgipüstitus ise sõltub peale objektiivse raamistiku veel meie püüdluste tasemest ja ressurssidest — sellest, kui palju on meil eesmärkide täitmiseks kasutada ressursse ja kui hästi me suudame neid mobiliseerida.

Iga linna areng saab olla pikaajaliselt edukas sel määral, mil määral suudetakse ühendada ja tasakaalustada kahte järgmist taotlust. Üks taotlustest seostub linna, nende elanike tegutsemisega ja selle läbi konkurentsivõimega teiste linnade ja piirkondade suhtes. Tegutsemise eelduseks on teatud tegutsemiskompetentside olemasolu — oskus ühelt poolt midagi toota, osutada teenuseid ning teiselt poolt seda pakkuda ja müüa sh Neli strateegia arendamise voimalust väljapoole ehk siis sotsiaalseid-kommunikatiivseid kompetentse.

Konkurents toimub ühelt poolt investeeringute, sealtkaudu ka loodavate Neli strateegia arendamise voimalust pärast ja teiselt poolt kvaliteetsete töökäte, ajude, turistide ja jõukate maksumaksjate pärast. Teine taotlus keskendub Tallinna kui keskkonna loomisele. Ühelt poolt tähendab see majanduskeskkonna loomist, mis on välisinvestorile atraktiivne, suudaks tõmmata siia ligi Neli strateegia arendamise voimalust inimesi, uusi oskusi ja teadmisi.

Vähemtähtis pole aga ka Tallinnast nn hea-olemise koha kujundamine, mis hõlmab endas sotsiaal-turvalisuse valdkonna, meelelahutusliku, kultuurilise ja atraktiivse linnaruumi kujundamise, samuti haridus- ja eneseteostusvõimaluste mitmekesisuse poole.

Antud kahe eesmärgi poole liikumiste võimaluste kirjeldamise ning nendeks vajalike strateegiliste mehhanismide määratlemisega tegelevad strateegia teises osas olevad allstrateegiad.

Niimoodi püütakse Tallinna majanduse ja ettevõtluse strateegia, samuti linnarahanduse ja -juhtimise ning osaliselt ka hariduse strateegiaga ennekõike kujundada «Tegusat Tallinna». Sotsiaalse heaolu, kultuuri, linna elukeskkonna ning ka hariduse osaliselt ja noorsootöö strateegiaga panustada «Heaolemise Tallinna» saavutamisse. Kindlasti Peegli kaubanduse binaarsed valikud ole antud kahe eesmärgi vahel allstrateegiate liigitamine absoluutne ning erinevate aspektide osas kannavad allstrateegiad mõlema eesmärgi ideestikku.

Liigitamise mõtteks on vastavate allstrateegiate rõhuasetuse väljatoomine — teisisõnu: «võtme» kätteandmine strateegia lugemiseks. Kui püüdleme edukusele vaid esimeses, siis saavutame esialgu küll tubli ärilinna kuulsuse, pikemas perspektiivis aga ei taha meil elada ei noor kõrge loovusega ja mitmekesist eneserealisatsiooni väärtustav « Linnast kaob loovus ja maksuraha ja edasisel eduvõimalusel lõigatakse jalad alt.

Kui üritame Voida binaarseid variante arengutsükli algul hakata, vaatamata materiaalse baasi puudumisele, ehitama hoogsalt üles heaolulinna, võime pidurdada majandusarengut ja ka linna enda rahaliste vahendite suurendamist. Teiste sõnadega, võimalused heaolulinna loomiseks eelseisval arenguperioodil, konkurentsivõime saavutamine ja säilitamine ning atraktiivse elukeskkonna loomine on mõlemad sama rea ülesanded.

Üks ei ole võimalik teisteta. Eelkirjeldatud dilemmat võib tõlgendada ka küsimusena võimalikust arengukiirusest ja selle tagajärgedest. Põhimõtteliselt on võimalik saavutada mingil perioodil väga kõrget linna arengu kiirust majandusliku aktiivsuse tõusu, ehitusbuumi ja rahvusvaheliselt presenteeritavate kaasaegse linna atribuutide kõrghotellid jne kiire rajamise mõttessee võib aga kaasa tuua tõsised vastuolud ja disproportsioonid tulevikus.

THE MASK SINGER หน้ากากนักร้อง 2 - EP.17 - 4/6 - แชมป์ชนแชมป์ - 27 ก.ค. 60 Full HD

Rõhutamaks strateegia ettevõtjakesksust, oleme tegevussuundade kujundamisel aluseks võtnud ettevõtte äriplaani loogika: ärimudel, arendustegevus, tootmine, müük ja turundus ning konkurentsipositsioon. Selline lähenemine võimaldab paremini adresseerida ettevõtte ärimudeli erinevaid koostisosi ja nende spetsiifilistele väljakutsetele paremini vastata.

Ülevaatlikkuse huvides oleme nimetatud valdkonnad jaganud neljaks suureks tegevussuunaks vt. Joonis 5.

Strateegia tegevussuunad ettevõtte äriplaani loogika alusel. Strateegia tegevuste planeerimisel lähtume kolmest põhimõttest: Strateegiline kliendihaldus — tugevdame riigi rolli ettevõtete strateegilise planeerimise võimekuse tõstmisel Ettevõtte arendamine — asetame toetuspoliitika keskmesse projekti rahastamise asemel tegevuste põhjaliku analüüsi, planeerimise ja rakendamise Vähem otsetoetusi ja rohkem finantsinstrumente — üleminek turupõhisele toetussüsteemile, näiteks finantsinstrumentide ja riskikapitali lahenduste abil ning teenuseid osaliselt tasuliseks muutes Seejuures on eesmärgiks toetuste ja teenuste pakkumisel keskenduda majanduskasvu enim panustavate ettevõtete gruppidele vt.

Strateegia tegevussuunad ettevõtte äriplaani loogika alusel Järgnevalt on iga tegevusvaldkonna all lühidalt kirjeldatud tänaseid väljakutseid ja seda, kuidas neile vastata plaanime.

Samuti oleme igale tegevussuunale seadnud konkreetse eesmärgi ning mõõdikud oma tegevuse edukuse hindamiseks. Ettevõtlusaktiivsuse määra poolest oleme endaga sarnaste riikide keskmisega võrreldaval tasemel. Varase faasi ettevõtete ellujäämismäär on aga Eestis võrdlusgruppide keskmistest oluliselt madalam. Ülejäänud kaks kolmandikku on teinud selle otsuse sundolukorras ehk ettevõtlusega alustamine oli ainus võimalus elatise teenimiseks.

Eesti ettevõtete juhtimisvõimekus on madal ning planeerimishorisont lühike: Eesti ettevõttete juhtimine on ühetaoline ning vähe pööratakse tähelepanu valdkondlikule eripärale ja ettevõtte suurusele. Paljudes ettevõtetes täidab tegevjuht nii ekspordi- turundus- kui ka disainijuhi ülesandeid. Maailma mõistes kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste on vaja, et ettevõte liiguks väärtusahelas kõrgemale positsioonile. Eriti suur probleem on Eesti ettevõtete suutmatus töötada välja globaalselt edukaid brände.

Ehkki ettevõtted on teadvustanud planeerimise vajadust, tehakse valdavalt siiski lühiajalisi plaane. Samuti on madal ettevõtete võimekus sektorispetsiifiliste Mis on paeva kaubandusstrateegia rakendamisel. Seejuures aitame kaasa huvi tekitamisele innovatsiooni vastu. Jätkusuutlike ettevõtete pealekasvu tagamisel kannavad võtmerolli maakondlikud arenduskeskused, mille rolliks saab ettevõtjate nõustamine ja vajadusel ka finantstoe pakkumine alustamisel ning esmaste Neli strateegia arendamise voimalust kasutuselevõtul nt tarkvara valikuks.

Toetame globaalselt edukate brändide väljatöötamist, pakkudes ettevõtjatele koolitusi ja praktikume tootedisaini, tootmisprotsesside ja väärtusahela juhtimise valdkonnas. See on ühtviisi oluline nii alustavates kui ka juba tegutsevates ettevõtetes, et nad püsiks muutuvates oludes konkurentsivõimelisena.

Ettevõtluse integreerimine Neli strateegia arendamise voimalust õppeainetesse, uute mänguliste ja interaktiivsete metoodikate väljatöötamise soodustamine sh reaalainete õpetamisel ning ettevõtjate suurem kaasatus õppeprotsessi.

Seejuures pööratakse eraldi tähelepanu IKT lahenduste kasutamise võimalustele ja sellest sündivale kasule. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga Neli strateegia arendamise voimalust ka ülikoolidest ja teadusasutustest väljakasvavate spin-off'ide arengut, aitame tõsta juhtimiskvaliteeti: toetame kogenud rahvusvaheliste koolitajate ja edukate ettevõtjate Eestisse toomist, kes omavad nii sektorispetsiifilisi kui ka juhtimisalaseid süvateadmisi.

Valdkondlikult soodustame ettevõtete rahvusvahelistumisele ning ekspordile suunatud koolitusi ja konsultatsioone ning ettevõtluspraktikate levikut valdkonna juhtivates ettevõtetes. Ettevõtete võimekuste ja ettevõtlusteadlikkuse kasvatamine Suurendame ettevõtete juhtumis- ning arendusvõimekust läbi ettevõtete teadlikkuse tõstmise ja uute teadmiste pakkumise. Suuname oma tegevused peamiselt kasvu- ja võtmeklientidele kolmes valdkonnas: ärimudel ja juhtimine tootearendus kaasaegne tootmisjuhtimine Aitame ettevõtetel arendada ja kaasajastada oma ärimudelid läbi kaasaegsete seisukohtade ja praktiliste kogemuste levitamise ning juhtide vastavate oskuste arendamine.

Tegeleme strateegilise juhtimise võimekuse arendamisega läbi koolituste eeskätt tootmisettevõtete hulgas. Kasvuklientide juures on kõige olulisem teadmiste ning arendusvõimekuse suurendamine. Suuname ettevõtjaid otsima võimalusi oma toote täiustamiseks ja arendamiseks läbi innovatsiooni, IT ja disaini parema kasutamise kaudu. Aitame kaasa oma kauba- ja tootemargi arendamisele.

Samuti peame oluliseks tootmiskorralduse täiustamise ja tootmisjuhtide arendamisalaseid tegevusi. Sel viisil tagame tootmisjuhtide sihipärase arendamise. Tähtis on tutvustada tootmisettevõtetele kaasaegseid tootmise infosüsteeme, mis aitavad ettevõtetel efektiivsemaks muutuda.

Peame oluliseks tärkava ettevõtlushuvi kasvatamist ja juhtimist ettevõtte tekkeni. Seepärast viib EAS läbi peamiselt laiale auditooriumile suunatud ettevõtlusega alustamise populariseerimise üritusi nagu Ajujaht ja ettevõtlusnädal. Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid.

Samas pakub näiteks IKT sektor olulisi võimalusi tootlikkuse suurendamiseks nii tootmis- kui teenussektorites 25 ning disaini kasutamine viib uute ja kvaliteetsete, inimeste vajadustest lähtuvate, majanduslikult ning ökoloogiliselt elujõuliste toodete ja teenuste väljatöötamiseni. Samas jäävad Eesti innovaatorid alla oma Euroopa partneritele uutest toodetest ja teenustest saadava käibe kasvu osas. Paljudel juhtudel ei ole süstemaatiliselt tegeletud olemasolevate seadmete tootmisvõimsuse maksimaalse rakendamisega ning tööjõu tõhusa kaasamisega.

Samuti pöörame tähelepanu arendustegevuse tulemuste tootestamisele. Aitame leida rahastamislahendusi ettevõtete arendusprojektidele, kombineerides KredExi, EAS-i, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodumaise riskikapitalituru rahastusvõimalusi.

Toetame ettevõtete tootlikkuse tõstmist IKT ja teiste võtmetehnoloogiate ning disaini kasutuselevõtu abil, ühendades investeeringute toetamise koolituse ja nõustamise vahendusega.

Neli strateegia arendamise voimalust

Ettevõtja arenguprogramm Pakkumaks Eesti majanduse mõjukeskmes olevale ettevõtjale terviklikku tuge tema kasvuambitsioonide kavandamisel ja elluviimisel loome uudse meetme — ettevõtja arenguprogrammi. Ettevõtja ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kliendihalduri koostöös kaardistatakse selle käigus ettevõtja arenguvajadused ning leitakse sobivaim viis nende lahendamiseks. Arenguprogrammi tegevused on jagatud kaheks: ettevõtja arenguvajaduste väljaselgitamine; ettevõtja arendustegevuste läbiviimise toetamine seotud personali, protsesside, toote- ja teenuse arendamise ning müügi- ja turundustegevuste läbiviimisega.

Neli strateegia arendamise voimalust

Võrreldes varasemaga kaob ära vajadus koostada erinevaid taotlusi erinevatest meetmetest toetuste saamiseks. Toetatavate tegevuste üle otsustamisel lähtutakse iga ettevõtte võimekusest ja võimalustest seatud eesmärke ellu viia. EAS osaleb ettevõtte arendamises kokku lepitud kava põhiselt.

Sissejuhatus

Pilootprgrammiga alustatakse Eesti ettevõtetest on Neli strateegia arendamise voimalust Eksportööridele pakutakse sihtriigis infotuge, sihtriigi spetsiifilist nõustamist, koolitust ning teisi erinevaid eksporditoe teenuseid. Eesti kui innovaatilise riigi kuvandi loomine: näiteks start-up-Eesti kuvandi loomine, vastutustundliku ettevõtluse arendamine, Eesti kui e-riigi maine kujundamine. Toetame Eesti ettevõtete eksporti läbi alljärgnevate tegevuste: Jagame ettevõtjale sihtturul edu saavutamiseks vajaminevat infot, loome sihtturgudel uusi ärivõimalusi ja osutame ettevõtjatele kohapealset tuge Tõstame Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust läbi sihtriigi spetsiifiliste koolituste Alpha Trading Grind Manester pilootprogrammide, EAS-i välisesinduste võrgustiku laiendamise, välismesside ning turundusürituste korraldamise.

Riiklikult tagatud ekspordilaenu väljastamine Eesti eksportööride välisklientidele Töötame välja skeemi rahastamaks Eesti eksportijate keskmisi- ja pikaajalisi eksporditehinguid, väljastades käibekapitali laenu välisostjatele Eesti toodete ja teenuste tarbimiseks. Ühtlasi pakume ekspordilaenudele riikliku tagatisega kindlustust. Ekspordi krediidikindlustuse pakkumine senisest rohkematele ettevõtetele ning senisest suuremas mahus Maandame Eesti eksportijate riske läbi ekspordi krediidikindlustuse pakkumise ning seeläbi ostja makseriski maandamise.

Ettevõtted hindavad Eestit Neli strateegia arendamise voimalust kõrgelt Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame: Eesti positsioon Maailma konkurentsivõime edetabelis WEF algtase Turul pakutavad era- ja avaliku sektori kapitalitooted ei taga oma piiratuse tõttu võimalike likviidsusriskide optimaalset maandamist. Tööjõu sisse- ja väljavool Eesti rahvastik on vananemas, mis tähendab seda, et tööturult hakkab väljuma igal aastal aina rohkem inimesi, kuid noori tuleb tööturule järjest vähem.

Tuleb arvestada, et töötegijaid hakkab Eestis jääma vähemaks, mis tähendab, et olemasolevat tööjõudu tuleb efektiivsemalt kasutada. Eesti atraktiivsus uutele välisinvestoritele või reinvesteeringutele Põhja-Euroopa kontekstis on marginaalne. Täna aga ei näe suurem osa ettevõtjaid riigihankeid innovatsiooni toetavatena ning riigihanke menetluspraktika ei avalda mõju innovatsioonitegevusele.

Andmete esitamise lihtsuse ja mugavuse osas on mitmeid edasisi parandusvõimalusi. Eesti rahvusvahelise kuvandi arendamine: Eesti on nii ekspordi päritolumaa, investeeringute sihtriigi kui ka ettevõtete tegutsemiskohana maailmas pigem tundmatu.

Siinsete ettevõtete ja majanduse kasvupotentsiaali avamiseks on vajalik Eesti teadvustamine rahvusvahelises plaanis põneva start-up-riigi, usaldusväärse eksportija ning paindliku tegevuskeskkonnana. Juba tegutsevad ettevõtted on kas mikro- või väikefirmad ning ei suuda kasvada, vähesed pürivad mahtude suurendamise suunas. Napib võimalusi tootearenduseks, eksperimenteerimiseks, innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks.

Kodumaine turg on väike, nõrk ekspordivõimekus ei luba äriplaane aga välisturgudele rajada. Väljaspool valdkonda on ettevõtete teadlikkus loomemajanduse võimaluste kohta madal ning sageli ei osata näha võimalusi, Neli strateegia arendamise voimalust soovitud lisaväärtust koostöös luua.

Arendame kapitali vahendust ja investeeringuid soodustavat keskkonda. Ministeeriumite, kutsekoolide ja ettevõtete koordineeritud koostöös parandame ettevõtluse ja haridussüsteemi omavahelist sünergiat nii kutsehariduse kui ka kõrghariduse tasandil ning aitame kaasa tehnilise kõrg- ja kutsehariduse populaarsuse tõstmisele.

Aitame juurutada ettevõtete vajadustele suunatud spetsiifiliste koolituste läbiviimist, kasutades selleks paindlikke õppevorme ja lühiajalist planeerimistsüklit. Muudame Eesti talentide sihtriigiks, kus kombineeritakse paindlikult personaalseid teenuseid, mis on vajalikud talentide ja nende pereliikmete Eestis kohanemiseks.

Toetame talentide võrgustike teket ja koostööd ning panustame talendipoliitikasse läbi Eesti maine kujundamise ning sobiva elu- ja töökeskkonna loomise.

Soodustame paindlike töövormide levikut. Tuvastame Eestile potentsiaalselt atraktiivsed investorid ja leiame võimaluse pakkuda neile väärtustloovat keskkonda ja teenuseid. Võimalikult kõrget lisandväärtust loovate investeeringute saamiseks loome Neli strateegia arendamise voimalust investorteeninduse paketi, mis sisaldab tervikvaadet Eesti teadus- ja ettevõtluspartnerite pakutavatest võimalustest.

Seisame selle eest, et see võimalus laieneks ka Euroopa Liidus. Erinevad e-lahendused peavad omavahel tõrgeteta suhtlema ning olema kasutajasõbralikud. Halduskoormuse vähendamiseks võtame eesmärgiks välistada kord juba riigile esitatud andmete mitmekordse küsimise sh ettevõtjate taotluste puhuljuurutatakse VKE-testi ning toetatakse EL õiguse ülevõtmist võimalikult vähimkoormaval viisil. Toetatakse halduskoormuse vähendamisse panustavaid projekte.

Eraldi pööratakse tähelepanu riikliku e-kaubanduse keskkonna ja valmiduse arendamisele sh tarbijate teadlikkuse tõstmisele. Eestisse välisinvesteeringute meelitamisel seatakse kesksele kohale erasektori ja haridus-teadusasutuste vaheline koostöö ning investeeringud kõrgema lisandväärtusega tööstusharudesse. Seetõttu on tähtis nii tugeva loomemajandussektori väljakujundamine kui ka võimaluste loomine selle sidumiseks ülejäänud majandusega.

Loomemajandussektori arendamine põhineb kolmel sambal: teadlikkuse tõstmine ning koolitamine, alustavate ettevõtete ja inkubatsiooni toetamine, valdkondlike arendustegevuste ja ekspordi toetamine. Nende ettevõtete jaoks, mis vajavad terviklikuks arenguks mitmekülgset teenuste tuge ja keskkonda, pakume võimalust tegutseda loomeinkubaatorites, parandades seejuures tänaste inkubaatorite füüsilist keskkonda ja tehnoloogilist baasi, ning võttes eraldi vaatluse alla tehnilise sisustuse uuendamisvajaduse.

Konkurentsivõimelistele ettevõtetele suuname valdkonnapõhised teenused, seda nt tootearenduse, rahvusvahelistumise, turunduse jms edendamiseks. Ekspordimahtude suurendamiseks loome erimeetmed, et tõsta tegevus välisturgudel Binaarsed variandid Islame loomemajanduse potentsiaalile vastavaks ning arendada kasvuvõimelisi ettevõtteid.

Ettevõtjal lasuva regulatiivse koormuse vähendamiseks pöörame peatähelepanu järgmistele küsimustele: ehituslubade taotlemise protsessi lihtsustamine ja kiirendamine Luuakse moodul ehitusloa taotluse elektrooniliseks esitamiseks ja menetlemiseks. See võimaldab taotlust kiiremini esitada ja erinevate osapoolte vahel liigutada.