Laduste strateegiate omandamine paevakaubanduse jaoks

Andmeteks muutusid ka veebi kasutuspraktikad. Võime jõuda ühel hetkel meditsiiniliste raskete otsusteni, kes saab haiglaravi, kes mitte või kes hospitaliseeritakse intensiivravi osakonda. Kuidas käituda, kui oled olnud haigestunuga lähikontaktis? Nii ei ole vaja lähikontaktsena või juba haigestununa ravimeid otsima minna ja sellega ohustada teisi inimesi. Toimetaja: Kaspar Viilup.

Arvamus Indrek Ibrus selgitas Vikerkaaresmiks internet meid vabaks ei teinud ja kuhu liigub digikultuur edasi. Aga alustagem algusest. Juba rohkem kui paar aastatuhandet on laialt tuntud lugu sellest, kuidas maailm loodi vaid nädalaga.

Kohe esimesel päeval, enne kõike muud loodi taevas ja maa.

Binaarne valik Robot arvamus

See tähendab: ruum. Ruumist kõik algas. Niisamuti oli ka internetiga aastatuhanded hiljem. Ammu enne kui internet massikasutusse läks, kujunes arusaam sellest kui ruumist, "küberruumist".

Tegelikkuses, füüsiliste tunnuste järgi, on internet siiski vaid hulk kaablitega ühendatud servereid ja terminale. Kuid See oli uus ruum, uus reaalsus, korraga nii erutav kui ka pelutav, nii riskantne kui ka ideaalne. Igal juhul uusi vabadusi ja võimalusi loov. Vabadused olid tollal olulised.

Kui tänapäeval kõneleb igapäevadiskurss internetist ennekõike kui äritegemise võimalusest, siis Internet pidi andma hääle ja avalikkuses teotsemise võimaluse neile, kellel need puudusid. Internet pidi ka vabastama sotsiaalsete normide survest identiteetidele — nagu Donna Haraway, tuntud digikultuuri uurija, tollal näitas, lõi küberruum justkui võimaluse olla keegi teine, huvi korral ebakonventsionaalsem, võimu ja selle normatiivide suhtes väljakutsuv.

Aga samuti sai interneti kui ruumi kohta tollal selgeks, et ta ei saa niisama lihtsalt täis, sel ruumil on küllalt kasvuruumi. Kõige kiiremini aga hakkas see ruum kasvama siis, kui kommertsalusel toimivad ettevõtted hakkasid mõistma selle ruumi kui teenuste turu kasvupotentsiaali ja et infoteenuste turul on oluline saavutada mastaabiefekt kiiresti.

Sest kes kasvab suurimaks, suudab seda positsiooni eeldatavalt, just mastaabisäästu loogikast lähtudes, ka hoida. Nii käivituski 90ndate lõpul internetiinvesteeringute kullapalavik.

Binaarsed variandid Vega

Tollastesse idufirmadesse valati sisse raha, millist pole ka kunagi hiljem nähtud võrreldavaid summasid on liikvel ehk vaid kõige viimasel ajal — rahatrükkide aegu idufirmadesse pressitavate eurode ja dollarite hulk on üsna sarnaselt pöörane. Kuid turg ja ärimudelid ei olnud nullindate alguses veel valmis, investeeringute börsimull läks Tuntud innovatsioonimajanduse uurija Carlota Perez on näidanud, et selliseid mulle, mille all on tehnoloogiate varajane arengufaas, kannavad alati liiga kõrged ootused.

Igal ajastul.

Tavaliselt järgneb neile stabiilsem kasv — kuni turg kasutajad ja asjakohased ärimudelid leiab. Nii on läinud ka interneti ja digikultuuriga laiemalt.

Ometi tuleb siin märgata veel üht asjaolu — interneti aktsiaturgude mull, kogu see võimendus andis märku, et interneti n-ö vaba areng, ka vabaduste suurendamisele suunatud areng hakkas läbi saama. Kui algselt vabaks Laduste strateegiate omandamine paevakaubanduse jaoks mõeldud "ruumi" võtsid üle ettevõtted, sai sellest nende omavahelise võimuvõitluse tallermaa. Kerkis küsimus, kes seda ruumi kontrollib. Kontrolli haaramise esimeseks lahinguväljaks said brauserid.

Class 01 Reading Marx's Capital Vol I with David Harvey

Aastatuhande vahetusel ja pärast seda oli maailmas domineerivaks veebilehitsejaks Microsoft Explorer. Microsoft üritas seda positsiooni ära kasutada ja hakkas ise arendama HTML-i keelt — nõnda, et veebisisu arendajad pidid arvestama juhtiva brauseri standardiga ja mitte W3C veebi sõltumatu ja rahvusvaheline standardiseerija omaga.

Sellega üritas Microsoft sisuliselt kontrolli veebi ja selles kehtivate reeglite üle oma kätte võtta. Seda perioodi tuntakse nn brauserisõjana.

Lisaks annab ERN töös osalemine võimaluse saada kiiret infot käimasolevatest ja planeeritavates uuringutest. Võrgustike töös on võimalik osaleda nii täisliikmena kui ka assotseerunud liikmena. Assotseerunud liikme esindajal puudub võimalus hääletada ERNi puudatavates küsimustes. Ta lisab, et kliinikumi esindatus 20 ERNi töös on Eesti suurim.

Olukord lahenes tasapisi aga hoopis uute tegijate — netiplatvormide tollal Google, Yahoo jt — kasvu ja võimuvõtuga. Nemad olid huvitatud, et nende sisu ja teenused oleksid probleemideta kasutatavad kõigis võimalikes brauserites ja tehnilistel platvormidel ning toetasid sestap W3C-d ja universaalsete reeglite kehtestamist. Hoolimata kõigest oli Microsofti Korgsagedusliku kaubanduse hajutatud susteemid katse aga kõnekas selle kohta, mis hakkas järgnema — suurtegijate üritused internetile n-ö käpp peale panna.

Mis puutub aga internetti kui "ruumi", siis brauserisõja ja standardiseerimispingutuste tulemusena ühtlustus see veelgi enam ja jätkas Laduste strateegiate omandamine paevakaubanduse jaoks ka kasvamist. Oma peamiste Laduste strateegiate omandamine paevakaubanduse jaoks aluskoodide mõttes oli internet igal pool üle maailma ühesugune kuigi selle kasutuspraktikad ja kasutust võimaldavad kohalikud tehnilised tingimused võisid olla väga erinevad — nagu võrgukultuure uurivad antropoloogid nüüdseks on süsteemselt näidanud.

Interneti ülemaailmseks kasvamisele aitas SMS-i kaubanduse signaalid selle muutumine n-ö tehnoloogia-agnostiliseks — st et selle kasutamiseks ei olnud tingimata vaja statsionaarseid lauaarvuteid, vaid piisas ka lihtsamast taskutelefonist.

Teisisõnu, mobiilse meedia tulek muutis palju, teeb seda siiani ja muudab ilmselt tulevikus veel rohkem.

Kuid päris alguses — 3G mobiilinterneti tulekuga umbes 15 aastat tagasi — tehti katseid luua eri internette. Mobiilidele oma, muudele masinatele oma. Ennekõike mobiilsed telekommunikatsiooniettevõtted, aga osalt ka telefonide ja neile tarkvara tootjad lootsid mobiilidele luua oma sisuteenuste ruumi, mille st kõigi teenuste, sisuliikumise ja seotud tehingute üle neil säilinuks kontroll. Ometi nii ei läinud — teenusearendajad ja sisupakkujad leidsid viise, kuidas ka mobiilidelt n-ö suurde internetti välja murda, kuidas pakkuda oma teenuseid küllaltki ühtlasel ja äratuntaval moel kõigilt internetti ühendatud ekraanidelt.

Selleks motiveeris neid suure interneti kui suure turu mastaabiefekt. Ning nende tegevuse tulemusena see päris globaalne, tõeliselt igamehe-internet sündiski.

Enamik nüüdisaegsest internetikasutusest ei tule enam läbi arvutite, vaid läbi kõiksugu taskuseadmete, mis on odavamad ja seega kättesaadavamad ka neile, kes arvuti manu ei pääse.

Selle kõige võimaldamiseks on alates 3G-st ühtlustatud kõiki peamisi tehnilisi standardeid üle planeedi. Interneti ruum on sellest kasvanud planetaarseks.

Siiski, kui teenusepakkujad tollal, päris alguses kahe interneti vahele ühendusteid ja võimalusi rajasid, leiutasid nad selle käigus ka lahendused, mis mõjutavad meid tänini, olles nii oluliste võimaluste kui ka probleemide allikaks. Kui neil oli vaja oma teenuseid kohandada eri terminalidele, siis pidid nad leidma viisi, kuidas neid terminale ja kasutajaid tuvastada ja kuidas neile sisupakkumisi Parim Bitcoin igapaevane kaubandusstrateegia. Tänapäeval tuntakse seda kui "reageerivat veebi" responsive web.

Reageeriv veeb kujunes lõpuks eelduseks kõigele sellele, mida tunneme veeb 2.

Suletud susteemi kaubandus

Selle nähtuse teine nimi on osalusveeb — veeb, mis tõesti reageerib osalusele. Selles nähti kaua ennekõike positiivset — seda oli ladus kasutada, see tõstis esile kasutajate vajadusi, võimaldas neil lobedamalt üksteisega suhelda ja võrgustuda, tähtsustas kasutajate endi loodud sisu.

Tollaseid üldisi arusaamu markeeris ehk kõige kõnekamalt ajakirja Time Taas kord täitsid arvamusveerge väited interneti demokratiseerivast potentsiaalist, häälest ja avalikkuses teotsemise võimest, mille nüüd taas! Kuid interneti selline reageerimisvõimekus, vajadus osalust ja inimsuhteid koordineerida ja korraldada tähendasid ka, et kogu tegevus veebis muutus talletatavaks.

  1. Magnumi valikute kauplemine
  2. Arvamus Indrek Ibrus selgitas Vikerkaaresmiks internet meid vabaks ei teinud ja kuhu liigub digikultuur edasi.

Andmeteks muutusid ka veebi kasutuspraktikad. Need, kes omandasid oskuse selliseid andmeid edukalt korjata ja kaubastada näiteks reklaamimüügi otstarbelsaid üleilmsel veebiteenuste turul eelisseisu. Osaluskeskse kommunikatsioonikultuuri oluliseks tunnuseks ongi, et nn võrgustikuefekt ehk nõudluspoole mastaabisääst annab eelise suurematele. See tähendab, et suhtlema, infot vahetama ja osalema minnakse sinna, kus teised juba ees, kus võrgustik on suurem ja sellisena osalejatele kasulikum.

Niisiis on andmestumine omakorda kaasa toonud ka nn platvormistumise — eri digitaalsete teenusevaldkondade üle hakkavad üleilmselt domineerima üksikud juhtivad platvormid.

Niisugune domineerimine on tähendanud ennekõike seda, et võime kaudu kontrollida inimeste võrgustikke kontrollivad platvormid ka kontakti tarbijatega.

Osaluskultuuri tulekuga kaasnes paradoksaalsel kombel üha vähesemate üha suurem ja totaalsem kontroll kõige internetis toimuva üle. Ajastute ja võimuvahekordade muutumise markeriks nn veeb 1. Polnud juhus, Laduste strateegiate omandamine paevakaubanduse jaoks varsti pärast brauserisõja lõppu algas Microsoft Exploreri allakäik ning koos veeb 2.

Ilmselt võib oletada, et ka järgmise struktuurse muutuse ennustajaks ja tähistajaks internetiturgudel on dominantse brauseri ja sellega seotud tehnoloogiate muutus.

Indrek Ibrus. Digikultuuri ruumid ja nende lükka-tõmba mäng

Platvormistumine ja kontrollivormide muutumine väljendub eri sektorites erinevalt. Meediasektori puhul on see tähendanud, et suurplatvormid kontrollivad inimeste kontakti uudisvoogudega — st et säilitada tähelepanumajanduses kontakt oma auditooriumidega, on meediaettevõtted sunnitud neil platvormidel oma sisu pakkuma, oma uudiste ja muu sisu levikut neil platvormidel võimaldama.

Nad peavad Laduste strateegiate omandamine paevakaubanduse jaoks tegema pigem tasuta ja loovutades seejuures n-ö esmakontakti auditooriumiga.

See tähendab, et veelgi otsesemalt kontrollivad platvormid reklaamiandjate kontakti inimestega. Sest neil on see kontakt olemas — nad on inimeste kohta rohkelt andmeid kogunud. Klassikalisemal meedial on see kontakt palju ebakindlam ja vähem süsteemne, palju vähematele andmetele tuginev. Nõnda ei olegi traditsioonilisel meedial reklaamiandjaile nii palju pakkuda kui platvormidel ja sestap ongi viimased reklaamiturust väga suure lõigu endale kahmanud.

See on saanud meedia ja ajakirjanduse jaoks keskseks probleemiks üle maailma. Kuid meedia ei ole platvormistumise probleemiga üksi. Kontrolli kontakti üle tarbijatega on platvormid oma valdusse võtnud ka näiteks turismivaldkonnas TripAdvisor, Booking.

See on halb mitte ainult seetõttu, et osa loodud väärtust läheb kohtadelt, sh ka Eesti Laduste strateegiate omandamine paevakaubanduse jaoks, üleilmsetele vahendajatele. Näitasime möödunud aastal oma uuringuga, et see vähendab ka kohalike ettevõtjate motivatsiooni innovatsiooniks ja nõnda kasvu investeerimiseks. Kuna turismisektor on aga oluline pärandkultuuri rahastaja, piirab see muuhulgas ka uuendusi pärandkultuuri digitaalses vahenduses.

Turuprofiili valikud Kaubandus

On põhjust oletada, et sama risk võib lähiajal tabada ka teisi seni riikide kontrollitud ja avaliku teenusena käsitletud sektoreid, sh haridus- ja tervishoiuvaldkonda. On teada, et mitmed suurplatvormid nt Amazon ja Google on neisse valdkondadesse süsteemselt investeerinud eesmärgiga end sinna sisse süüa ja neid oma äranägemise järgi kaubastada — nii pakkudes selleks välja lahendusi kui ka püüdes ligi saada riikide terviseandmetele ja õpianalüütikale. Sellised arengud võivad nii ohustada noorte õppijate privaatsust, nt Google'i poolt ülemaailmselt ühtlustatud õpimudelid ei pruugi olla parimad erinevate rahvuskultuuride teenindamiseks.

Ja platvormide domineerimine õpivaldkonnas võib jällegi võtta väiksemate turgude ettevõtetelt motivatsiooni ses võidujooksus kaasa lüüa.

Selline andmeäri inimeste eluga, nende kõigi valikute ja suhetega pakub huvi mõistagi rohkematele osapooltele kui vaid meedia- ja infoteenuste valdkond jt teenussektorid. Lisaks seondub selline infokogumine ja andmete kaubastamine ka erinevate Laduste strateegiate omandamine paevakaubanduse jaoks inim- ja kodanikuõigustest, sh ennekõike õigusest privaatsusele.

Seetõttu on internetiruumi arenemisse hakanud otsesemalt sekkuma ka riigid, tehes seda eri moodi. Loomulikult on riigid alati mängus olnud. Internet leiutati Pentagoni investeeringute toel, peamised internetiregulatsiooni asutused olid kaua USA valitsusasutuste kontrollida.

Enamik riike mõistis varakult, et nende majanduskasv ja konkurentsieelis sõltuvad ühendustest interneti kui turuga.

Sestap on nad neid ühendusi ka taganud süsteemsete avaliku sektori investeeringutega võrkude arengusse. Arengut on toetatud ka muul viisil investeeringud haridusse, valdkondlikesse teadusuuringutesse jms.

Kokkuvõttes võib üldistada, et esimesed paar aastakümmet oli riikide roll ennekõike toetada erasektorit interneti arendamises kuigi majandusteadlased nagu Mariana Mazzucato näitavad, et riigid olid oma investeeringutega pigem eestvedajad.

Riikide suhtumine hakkas aga muutuma koos kübersõja ja -kaitse kontseptsioonide ning nendega seotud riskide ja praktikate arenemisega.

Silmatorkavalt toimusid need arengud samuti umbes poolteist kümnendit tagasi — paralleelselt eraõiguslike andmeturgude esiletõusuga.

Küberkaitsetegevuse tõttu tekkisid interneti sisse ühtäkki allruumid, riikidega seotud alad, mida oli vaja teistest eristada, mida oli vaja kaitsta ja mõningatel puhkudel ka rünnata.

Interneti üleilmseks arenenud ruumi ametlikku ühtsusesse tekkisid ametlikud mõrad.