Kaardikaardi susteem

Tabel 1. Ka kaardi legend sisaldab olulist informatsiooni ja temaatilisi sümboleid, mida kaardil on kasutatud. Mõõtkava järgi jaotatakse kaardid suure- , keskmise ja väikesemõõtkavalisteks. Lehe all vasakus nurgas on võimalus sisselogimiseks kasutades ID-kaarti või internetipanka. Selleks on inimestega tehtud palju katseid, et välja selgitada, millised sümbolid on üheselt mõistetavad ja millised tekitavad pigem segadust. Lukukontroller: eraldi süsteem kaardilugeja, keskserveri ja lukumehhanismi sidumiseks, üks iga luku kuni ca viie luku kohta.

Karepa küla kaart Kaart on maapinna või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutismis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.

Jaga valikuid uhendamise teel

Kuna Maa pind on kumer, tuleb tasapinnalise kaardi valmistamisel kasutada kaardiprojektsioone. Kaardistatava ala ja kaardi suuruse erinevusi iseloomustab mõõtkavamis näitab, mitu korda on tegelikku maastikku kaardil kujutamiseks vähendatud.

Mõõtkava järgi jaotatakse kaardid suure-keskmise ja väikesemõõtkavalisteks.

Kaasaegne Eesti kaardilehtede süsteem on kasutusel alates Maa-ameti tellimusel töötas selle välja Harli Jürgenson. Kaardilehtede süsteemi aluseks on mõõtkavas kaardilehtede jaotus, mis põhineb Balti regiooni ühtsel lehejaotusel. Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x-koordinaat suureneb põhja- ja y-koordinaat ida suunas. Kaardilehtede jaotus ja kaardilehtede nomenklatuur Jagades 1: kaardilehe väiksemaks ruuduks numeratsioon algab alt vasakust nurgastsiis saame Eesti põhikaart kaardilehe.

Kaardid jagunevad sisu poolest üldgeograafilistekstemaatilistekserikaartideks ja turismikaartideks. Üldgeograafilisel kaardil on enamasti kujutatud objekte ja nähtusi, mis on maastikul viibijale tegelikult jälgitavad näiteks veekogudasuladreljeefteed jm. Üksikasjalikke üldgeograafilisi kaarte nimetatakse topograafilisteks kaartideks.

Kaubandussusteem EMA.

Temaatilistel kaartidel kujutatakse mingit kindlat objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jälgitavad näiteks klimatoloogia - kultuuri - või rahvastikuteemalised. Erikaardid Kaardikaardi susteem näiteks merekaart ja orienteerumiskaart. Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi, näiteks teaduslikudkatastri - propaganda - teatme - õppe - mere - lennu - teede - turismi- või muud kaardid.

Omandas omakapitali valikufirma

Kaardile esitatavad nõuded: ajalis-ruumilisus, abstraktsus, sisu vastavus tegelikkusele, valikulisus, sünteetilisus, ühemõttelisus, katkematus, piltlikkus, ülevaatlikkus, täielikkus.

Objektide tähistamiseks kaardil kasutatakse leppemärkekusjuures püütakse lähtuda kas väljakujunenud tavadest või loogilisest seosest leppemärgi ja tegeliku objekti vahel.

Leppemärkide selgitused on Kaardikaardi susteem kaartide puhul esitatud kaardi legendis. Tänapäeval kasutatakse oma asukoha määramiseks lisaks kaardile ka GPS -i ehk globaalset asukohamääramise süsteemi.

  • Lehe all vasakus nurgas on võimalus sisselogimiseks kasutades ID-kaarti või internetipanka.
  • Topokaardid a süsteemis | Geoportaal | Maa-amet
  • ID-kaardi kasutamine sissepääsukaardina – d-service.ee
  • Karepa küla kaart Kaart on maapinna või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutismis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.
  • Kaart koosneb kaardi- ja teeandmetest koos seonduva teabega.